Harju Maakohus tunnistas täna Kirill Lukini süüdi tapmises ja mõistis talle karistuseks 12 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus ning karistuse kandmise aja alguseks loetakse kahtlustatavana kinnipidamise päev 10.07.2022.
Samuti otsustas kohus rahuldada koos süüdistusega esitatud tsiviilhagi varalise kahju nõudes osaliselt ning mõista Kirill Lukinilt kannatanu kasuks välja 1955 eurot. Lisaks tuleb K. Lukinil tasuda riigile menetluskulud summas 8653,31 eurot.
Süüdistuse kohaselt ründas Lukin vanalinnas asuvas korteris oma ohvrit surma põhjustamise eesmärgil eelmise aasta 9. juuli hommikul. Lukin lõi ohvrit korduvalt ja jõuliselt nii rusikate kui pikateraliste nugadega. Ta jätkas ohvri noaga löömist kuni too enam elumärke ei ilmutanud. Seejärel pesi oma käed ning lahkus sündmuskohalt.
Kohus jõudis tõendite hindamise põhjal seisukohale, et Kirill Lukinile esitatud süüdistus tapmises on põhjendatud.
Kaitseversioonina välja käidud provotseeritud tapmine ehk siis tapmise kergem koosseis, kinnitust ei leidnud, sest tapetu ei teinud Lukini suhtes midagi õigusvastast. Ta ei olnud Lukini suhtes vägivaldne ega solvanud teda.
Lukini jutt sellest, et tapetu takistas tema korterist lahkumist ja püüdis Lukinit seksuaalselt ahistada, ei ole muude tõenditega kooskõlas.
Tõendid näitavad, et Lukin avastas intiimsel hetkel ootamatult partneri tegeliku soo. See oli tema jaoks ebameeldiv avastus, ta sattus raevu ja hakkas ohvrit rusikate ning nugadega lööma.
Karistuse mõistis kohus sanktsiooni keskmisest mõnevõrra kõrgema, sest Lukin lõi ohvrit korduvalt ja jõuliselt nii rusikate kui pikateraliste nugadega, ründe lõppfaasis oli ohver pikali maas, seega üsna kaitsetu ja pärast ohvri liikumatuks jäämist pesi Lukin käed ning lahkus korterist. Abi ta ei osutanud ega kutsunud.
Otsus ei ole veel jõustunud, seda on võimalik 30 päeva jooksul ringkonnakohtus vaidlustada.
Teise isiku suhtes, keda süüdistati sellest kuriteost mitteteatamises, otsustas kohus prokuröri taotlusel 25.04.2023 menetluse lõpetada, kuna tema süü ei olnud suur ja puudus avalik huvi tema osas kriminaalmenetlust jätkata.
Prokuratuuri hinnangul näitab nii kuriteopaik kui ka süüdistatava sündmuskohalt lahkumine, käte pesemine ning soov kuriteojälgede hävitamiseks sündmuskohale naasta tema teadlikku tegutsemist ja lootust, et kuritegu ja selle toimepanija jäävad tuvastamata. Kohus nõustus prokuratuuri esitatud süüdistusega ning tõenäoliselt ei kavatse prokuratuur otsust vaidlustada.
Eesti karistusseadustik kaitseb inimelu ning prokuratuuri hinnangul ei esinenud selles kriminaalasjas tapmist õigustavaid asjaolusid. Iga inimese elu on väärtuslik, iga tapmine on tragöödia ning kannatanu lähedastele on iga enneaegne kaotus raske. Õiguskaitseasutused ei saa inimelu tagasi tuua, küll aga seisame selle eest, et teo toimepanija saaks kohase karistuse. Seeläbi on võimalik kaasa aidata ka lähedaste meelerahu taastamisele
