Haridus- ja teadusministeerium on rahulolematu Lähte ühisgümnaasiumi senise vastuvõtukorraga, mille käigus võeti gümnaasiumiõpilasi vastu otsepakkumiste alusel – ilma sisseastumisvestluse või põhikooli lõpueksamite tulemuste arvestamiseta. Kuigi kool on pärast ministeeriumi kriitikat oma korda korrigeerinud, ei kavatse see otsepakkumistest loobuda, sest varasem kogemus on näidanud nende head tulemust.
Ministeerium sai septembris kaebuse lapsevanemalt, kelle last kooli vastu ei võetud. Kontrollimisel selgus, et Lähte ühisgümnaasium oli pakkunud mitmele õpilasele õppekohta otse, ilma et nad oleksid pidanud läbima tavapärast vastuvõtuprotsessi. Haridusministeeriumi järelevalveosakonna nõunik Katrin Ohakas rõhutas, et selline lähenemine ei olnud kooskõlas kooli kinnitatud vastuvõtukorraga.
Ohaka sõnul on gümnaasiumisse pääsemine noore jaoks oluline samm, mistõttu peab kogu protsess olema läbipaistev ja õiguspärane. „Otsepakkumiste tegemine suurtes kogustes vähendab teiste kandidaatide võimalusi. Kõik sellised otsused peavad olema kirjalikult dokumenteeritud ja selgelt põhjendatud,“ märkis ta. Ministeeriumi hinnangul ei olnud Lähte ühisgümnaasiumi vastuvõtukomisjon püsiva koosseisuga ega dokumenteerinud otsuseid nõuetekohaselt.
Ohakas rõhutas ka vajadust täpsustada, millistel alustel otsepakkumisi tehakse, ning tagada kandidaatidele teave nende kohast pingereas. Lisaks peab kool selgelt määratlema, mida tähendab „silmapaistvalt hea õpitulemus“ ja milliseid saavutusi olümpiaadidel loetakse vastuvõtukriteeriumiks.
„Praegu saadi otsepakkumise saajate nimed teiste koolide juhtidelt või õpetajatelt, ilma konkreetsete kriteeriumideta. Selline praktika pani kandidaadid ebavõrdsesse olukorda ja lõi segadust,“ lisas Ohakas. Ministeerium ootab koolilt tagasisidet, kuidas kavandatakse järgmisel kevadel vastuvõttu korraldada, et see vastaks õiguslikele nõuetele.
Lähte ühisgümnaasiumi direktor Martin Pent selgitas ERR-ile, et otsepakkumisi on kasutatud juba mitu aastat. Idee sai alguse soovist leida motiveeritud õpilasi ja tõsta kooli nähtavust, kuna Lähte asub Tartust kümne kilomeetri kaugusel ning konkureerib linnakoolidega.
„Küsisime ümbruskonna koolidelt, millised õpilased võiksid olla meie jaoks sobivad ja tugevad kandidaadid, ning tegime neile personaalsed kutse-ettepanekud. See toimis – otsepakkumise saanud noorte huvi meie vastu oli üllatavalt suur,“ rääkis Pent.
Direktori sõnul on kool nüüd oma vastuvõtukorda täpsustanud. Kui varem tugines otsustamine usaldusele ja soovitustele, siis nüüdsest on määratud kindlad kriteeriumid: põhikooli eksamitulemused, lõputunnistuse keskmine hinne vähemalt 3,5 ning mõtlemisoskuste test, mis hindab analüüsi- ja loogikavõimet.
Kuigi kool ei ole veel saanud ministeeriumilt ametlikku hinnangut muudatustele, usub Pent, et korrigeeritud kord on nüüd läbipaistev ja õiguspärane. Samas rõhutab ta, et otsepakkumiste süsteem on end tõestanud ja sellest loobuda pole põhjust.
„See on väike, kuid tõhus viis leida motiveeritud õpilasi ja suurendada teadlikkust meie koolist. Linnakoolid tõmbavad paratamatult palju noori endale, kuid meie tahame pakkuda alternatiivi – personaalset ja hoolivat lähenemist,“ ütles Pent.
Ministeerium jälgib olukorda edasi ja ootab Lähte ühisgümnaasiumilt kinnitust, et kevadine vastuvõtuperiood toimub läbipaistvalt ja seaduse nõudeid järgides. Kooli jaoks on see võimalus tõestada, et individuaalne lähenemine ja õiguspärasus võivad käia käsikäes.
