Minister Kristina Kallase sõnul on Ukraina sõjapõgenikest laste Eestis koolis ja lasteaias käimise toetamine riigi jaoks jätkuvalt väga olulise tähtsusega. „Kahjuks sõda endiselt kestab ja me keegi ei tea, millal see lõpeb. Meie saame anda oma panuse kui toetame siinseid Ukraina peresid, võimaldades õpilastele kooliharidust ja väiksematele lasteaia- ja hoiukohti. Ministeerium on abiks koolide ja lasteaedade pidajatele, eraldades neile lisaraha, et nad saaksid tagada ka käesoleval aastal Eestisse saabunud sõjapõgenikele lasteaia- , hoiu- ja koolikohti, sh pakkuda keeleõpet, tugispetsialisti tuge, huvi- ja noorsootöö tegevusi, toitlustust ja muid toetavaid teenuseid,“ selgitas minister Kallas.
Kokku eraldab ministeerium 1 478 839 eurot, millest 902 704 eurot on mõeldud kooliõpilaste ning 576 135 eurot lasteaedade ja -hoidude laste toetuseks. Toetust antakse iga lasteaias või -hoius oleva lapse kohta 465 eurot ning üldhariduskoolis õppiva õpilase kohta 506 eurot kuus ning raha kantakse kooli- või lasteaiapidajale ning hoidude toetus kohalikule omavalitsusele, kus lapsel on elukoharegistreering.
Käskkirjaga eraldatud täiendav toetus makstakse välja tagasiulatuvalt perioodi 1. aprill – 30. juuni eest. Toetuse arvestamisel võeti aluseks Eesti hariduse infosüsteemis registreeritud Ukraina sõjapõgenikest laste ja õpilaste arv, kes on kantud Eesti hariduse infosüsteemi pärast 10. novembrit 2022. Viimane käesoleva aasta toetuse osamakse tehakse detsembris tagasiulatuvalt perioodi juuli-detsember eest. Varasemalt Eestisse saabunute õpet on juba toetatud ning rahastatakse Vabariigi Valitsuse toetusfondi määruses kehtestatu alusel. Ministri käskkirja alusel jätkub ka eesti keele õppe täiendav rahastamine uussisserändajast õpilaste eesti keele lisaõppe toetuse raames.
Juuni seisuga on Eesti hariduse infosüsteemis registreeritud kokku 8498 Ukrainast pärit last ja noort. Õppetaseme järgi jagunevad lapsed: alushariduses 2100 (24,7%), põhihariduses 5514 (64,9%), gümnaasiumis 407 (4,8%), kutsehariduses 477 (5,6%).
