Häirekeskus tunnustas üle-euroopalisel 112 päeval tublisid lapsi, kes helistasid möödunud aastal hädaabinumbrile. Lapsed teatasid nii tulekahjust, terviserikkega lähedasest kui ka avaliku korra rikkumisest.
Häirekeskuse Põhja keskuse juht Anne-Liis Taalmann rõõmustab, et sirguv põlvkond on väga teadlik hädaabinumbrist 112. „ Hädaabinumbrile helistades on kõige olulisem anda täpset infot selle kohta, mis juhtus ja kus juhtus. Oluline on jääda rahulikuks, vastata päästekorraldaja küsimustele ja järgida saadud korraldusi. Lapsed on tähelepanelike kuulajatena eeskujuks paljudele täiskasvanutele,“ kiidab Taalmann.
Häirekeskus tunnustas põhja piirkonnast viite last, kes kutsusid abi oma lähedasele või sõbrale ning teavitasid avalikus kohas vägivallatsenud inimesest. „Need olid musternäited, kuidas teha hädaabikõne. Näiteks helistas 13-aastane Raimond hädaabinumbrile ja läks kiirabile vastu, kui tema sõber oli murdnud käeluu ja ei saanud ise liikuda.“
12-aastased Iris Estell ja Sune märkasid pargis meest, kes käitus agressiivselt, vägivallatses temaga koos olnud naisega ning rikkus avalikku korda. „Tähelepanelike ja hoolivate noorte kodanikena helistasid tüdrukud hädaabinumbrile, andsid päästekorraldajale infot mehe välimuse ja asukoha kohta ning jäid sündmuskohale ootama politseipatrulli,“ rääkis Taalmann.
Hädaolukorras oskuslikku tegutsemist näitasid ka 12-aastased Karl-Kristjan ja Robin. „Poisid veetsid aega oma 4-aastase sugulasega, kes ühtäkki muutus apaatseks, vajus diivanile ja hakkas vappuma. Karl-Kristjan keeras mudilase küllili ja valis hädaabinumbri. Kõne vältel jäi Karl-Kristjan rahulikuks ja järgis tähelepanelikult meediku suuniseid,“ kirjeldas Taalmann. Samal ajal helistas Robin emale ja läks tänavale, et kutsuda appi juhuslik möödakõndija.
- aastal kasvas 112 numbrile helistamiste arv 12%. Kokku helistati üle miljoni korra, 45% juhtudest ehk 422 003 korral saadeti välja kiirabi, politsei või pääste. Üle poolte kõnedest (52%) tehti Harjumaalt. Jätkuvalt moodustavad suurima osakaalu kiirabi väljakutsed (61%), millele järgnevad politsei (28%) ning pääste (4%). Ligemale neljandiku ehk 40 000 kõne võrra on kasvanud ekslike kõnede arv – kõned, kus lapsed, eakad või lukustamata telefonid ja käekellad valivad kogemata hädaabinumbri.