Monday , 23 December 2024
Erakorralised uudised
1f0FFyNaKFy8hWorvmH6UP

Haigekassa maksab perearstidele 4,7 miljonit eurot COVID-19 vastase vaktsineerimise eest tulemustasu.

Sel nädalal alustab haigekassa perearstikeskustele COVID-19 vastase vaktsineerimise eest lisaraha väljamaksmist. Kokku saavad perearstikeskused vaktsineerimistulemuste eest 4,7 miljonit eurot.

Eelmisel aastal otsustas valitsus eraldada lisaraha täiendavaks tulemustasuks perearstikeskustele COVID-19 vaktsineerimise eest vastavalt tulemuste tegelikule saavutamisele. Eesti Haigekassa koos Eesti Perearstide Seltsiga töötasid välja tulemustasu maksmise kriteeriumid, mis kehtestati haigekassa juhatuse otsusega. Haigekassa maksab perearstidele tulemustasu välja 7. veebruariga algava nädala jooksul.

Haigekassa esmatasandi teenuste juhi Külli Friedemanni sõnul on perearstidele suunatud lisatasu vajalik, et võimalikult palju inimesi saaksid haiguse raske läbipõdemise eest kaitstud. „Saame COVID-ile vastu seista ainult võimalikult suure vaktsineerimise hõlmatusega. Perearstidel on vaktsineerimisel olnud hindamatult suur roll ja oleme neile lisatöö eest ütlemata tänulikud,“ lisas Friedemann.

Toetusmeede koosneb kaheksast kriteeriumist, mis arvestab nii üldarsti teenuse osutajate senist panust kui ka võtab arvesse vaktsineerimise edenemise eelmise aasta 30. septembrist detsembri lõpuni.

Tulemustasu väljamaksmisel hinnati perearsti nimistu patsientide erinevate vanusegruppide vaktsineerimisega hõlmatust, seda lisaks maakondlikus vaates ja kogu elanikkonnas. Sealhulgas hinnati seda, kuivõrd on perearst panustanud vaktsineerimisse väljaspool perearstikeskust ja oma nimistu väliseid inimesi vaktsineerides, kas perearst on teinud vaktsineerimise edendamiseks lisategevusi ning kasutanud üleriigilise digiregistratuuri abi või toetanud kogu vaktsineerimise protsessi läbi avaliku meedia.

Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esinaise Le Vallikivi sõnul on Eesti perearstid teinud väga keerulist ja järjekindlat tööd selleks, et Eesti elanikkonna hulgas oleks vaktsineerimisega hõlmatus tasemel, mis võimaldaks ühiskonda võimalikult avatuna hoida. „Esmalt vaktsiinidefitsiidi ning seejärel vaktsiiniskepsise, väärinfo ning pidevalt muutuva koroonaviiruse tingimustes on perearstid teinud väga head tööd ning selle tunnustuse kõigiti ära teeninud,“ selgitas Vallikivi.

Kriteeriumitest 1-4

NB! Kõik hõlmatused on vähemalt ühe doosiga!




    Kolmanda jaanuari seisuga löödi perearstikeskuste tulemused kokku. Üle 70% hõlmatuse 12+ elanikkonna hulgas saavutas kokku 51,4% perearstinimistutest ja üle 80% hõlmatuse 7,6% perearstinimistutest. Keskmine hõlmatus vanusrühmas 12+ kõigi nimistute peale kokku  oli 69,5%.
  • Üle 80% hõlmatuse vanusrühmas 60+ saavutas 46,3% perearstinimistutest ning üle 90% hõlmatuse 25 nimistut ehk 3,2% kõigist nimistutest. Keskmine hõlmatus kõigi nimistute peale kokku oli 76,3%.
  • Üle 70% hõlmatuse 16-17 aastaste vanusrühmas saavutas kokku 28,4% kõigist perearstinimistutest. Keskmine hõlmatus kõigi nimistute peale kokku oli 61,0%.
  • Üle 80% hõlmatuse täisealise elanikkonna hulgas (18+) saavutas kokku 12,2% kõigist perearstinimistutest, keskmine hõlmatus kõigi nimistute peale kokku oli 71,0%.
  • Vähemalt 3% hõlmatuse kasvu kõigi nimistute vähemalt 1 doosiga vaktsineerimisega saavutas perioodil 30.09-31.12.2021 98,3% kõigist perearstinimistutest.
  • Maakondliku hõlmatuse kriteeriumi vähemalt 80% hõlmatus vanusrühmas 12+ täitis vaid Hiiu maakond.

Kriteeriumide 5-8 tulemustest (JAH/EI) 3.01.2022 seisuga teenuseosutajate esitatud andmete põhjal

Täiendavate andmete küsimustikule vastas 258 asutust ehk 60% perearstikeskustest.

  • 74 asutust ehk 17,2% kõigist perearstikeskustest on teinud nimistuväliseid süste enam kui 10% asutuses tehtud süstide koguarvust;
  • 109 asutust ehk 42,2% vastanutest (25,3% kõigist perearstikeskustest) on olnud vaktsineerimise keskus või vaktsineerinud väljaspool tegevuskohta (nt hooldekodudes, koolides, töökohtadel vms);
  • 50 asutust ehk 19,4% vastanutest (11,6% kõigist perearstikeskustest) on kaasanud perioodil 1.10-31.12.2021 täiendavat tööjõudu (väh 120 tundi) vaktsineerimise toetamiseks:




    •  registratuuri töödeks (52% JAH vastanutest);
    • patsientidele helistamiseks (76% JAH vastanutest);
    • vaktsineerimise läbiviimiseks (44% JAH vastanutest);
    • muuks (dokumenteerimine, nõustamine, abiõde jne) 26% JAH vastanutest.
  • 88 asutust ehk 34,1% vastanutest (20,5% kõigist perearstikeskustest) on teinud täiendavaid kulutusi patsientide teavitamiseks perioodil 1.10-31.12.2021 (kõned SMSid). Kriteeriumi täitmist hindas Eesti Haigekassa esitatud kuludokumentide alusel.
  • 28 asutust ehk 6,5% kõigist perearstikeskustest oli 2021.a 31.12 seisuga üleriigilise digiregistratuuriga liidestunud ning teenustele oli võimalik aegu broneerida.
  • 39 asutust ehk 15,1% vastanud asutuste (9,1% kõigi perearstikeskuste) personalist oli avalikus meedias toetanud vaktsineerimise protsessi. Kriteeriumi täitmist hindas Eesti Haigekassa teenuseosutajate esitatud viidete põhjal meedias avaldatud artiklitele, kommentaaridele jms.

Vaata ka:

joulud

Mis on jõulustress?

Jõulustress viitab pinge- ja stressitundele, mida paljud inimesed kogevad pühadeperioodil, eriti jõulude eel ja ajal.

gripp

Nakkushaiguste ülevaade: grippi haigestumine võib järsult kasvada

Kõikide ülemiste hingamisteede viirusnakkuste (COVID-19, gripp, RSV) haigestumus on kasvutrendis ning gripiviiruse ja COVID-19 levik