Tartu Ülikooli farmaatsia instituudis arendatakse tehnoloogiat, millega oleks haavade ravimine võimalikult kiire ja valutu. Tuleviku haavaravi võiks olla paikselt manustatav, pikaajalise toimega, antimikroobne ning normaalset paranemist soodustav.
Haavaravi uuriv Tartu Ülikooli füüsikalise farmaatsia nooremlektor Kairi Lorenz sõnas, et kroonilised mitteparanevad haavad ja haavandid on suur probleem, millega on hädas ligikaudu 45 miljonit inimest maailmas. „See toob kaasa suurenevaid kulutusi tervishoius ning halvendab patsientide elukvaliteeti. Tervel inimesel on haava paranemine normaalne bioloogiline protsess, mis koosneb neljast faasist – hemostaasi ehk veritsuse peatamise, põletiku, proliferatsiooni ehk haava kinni kasvamise ja küpsemise faasist. Selleks, et haav edukalt paraneks, peavad kõik faasid toimuma õigel ajal, õige pikkusega ja õiges järjestuses.“
Kairi Lorenz selgitas, et paljud tegurid võivad üht või mitut faasi takistada, halvendades haava paranemist. „Näiteks on teada, et 90 protsendil kroonilistest haavanditest esineb biofilm ehk haavapinnale kinnituv mikroorganismide kogum, mida hoiab koos ja kaitseb bakterite enda poolt toodetud limajas maatriks. Biofilm takistab haava paranemist põletikufaasis.“
Praegu puudub efektne viis haavainfektsioonide ennetamiseks ja raviks. Kasutusel olev antibiootikumravi toob kaasa ulatuslikud kõrvaltoimed ja sellega ei õnnestu saavutada piisavat toimet haavas või haavandis. „Antibiootikumi või biotsiidi kasutamine kas lahuse, geeli või salvina eeldab sagedast manustamist ehk head patsiendi ravijärgimust, kuid isegi siis ei saavutata tihti haavas vajalikku raviaine hulka,“ ütles Lorenz. „Lisaks puudub neil ravimpreparaatidel efektiivsus tekkinud mikroobse biofilmi vastu ja need ei toeta haava paranemist järgmistes faasides.“
Kairi Lorenzi sõnul võiks tuleviku haavaravi olla paikselt manustatav ehk otse haavale kantav; pikaajalise toimega, antimikroobne, biofilmi vastane ning normaalset haava paranemist soodustav. Praegu on üheks haavinfektsiooni ravi arenduse suunaks antimikroobseid peptiide sisaldavate elektrospinnitud kiuliste haavakatete disain, valmistamine ja nende iseloomustamine.
Kairi Lorenz selgitas lähemalt, et elektrospinnimine on lihtne meetod, et luua kiulised haavakatted, mille pinnaomadused sarnanevad kudede oma rakuvälise maatriksiga ning on rakkudel sarnaselt ehituslikuks pinnaks ja pakuvad tuge haava kiiremaks paranemiseks. „Lisaks on võimalik kiudude sisse, peale ja isegi vahele viia erinevaid raviaineid. Antimikroobsed peptiidid on raviained, millele omistatakse mitmeid eeliseid nagu lai toimespekter, suurepärased farmakodünaamilised omadused ja vähetõenäolisem resistentsuse kujunemine. Praegu on nende süsteemset kasutamist piiranud toksilisus ja ebastabiilsus, mida oleks võimalik vähendada kasutades neid stabiliseeritult haavakattes ja manustades paikselt.“
Lorenzi sõnul on antimikroobsed peptiidid eriti tõhusad just haavainfektsiooni ravis tänu nende antimikroobsele aktiivsusele ning lisaks põletikureaktsiooni vähendavale ja haavaparanemist soodustavatele omadustele. „Meie eesmärk on sellised uudsed antimikroobseid peptiide sisaldavad kiulised haavakatted olemasolevasse keerulisse kroonilise haavandi raviskeemi juurde liita.“
Kairi Lorenz rõhutas, et krooniliste haavandite ja haavainfektsioonide ravi vajab parendamist ning oluline on, et kasutusele võetavad uudsed meetodid ja ravimpreparaadid võimaldaksid neid probleeme lisaks ravile ka ennetada. „See võimaldab parandada haavandiga patsientide elukvaliteeti ning hoida ära komplikatsioonide teket.“
Tartu Ülikooli farmaatsia instituudis on professor Karin Kogermanni juhtimisel tema uurimisrühmas uudseid haavapreparaate arendatud juba kümme aastat. Töö on seotud hetkel Eesti Teadusagentuuri rahastatud projektiga PRG1507.
