Perioodil 23. – 29. november pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 4188 inimest, kellest kolmandik olid lapsed.

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialisti Eliisa Metsoja sõnul uuriti 48. nädala jooksul 178 proovi A ja B gripiviiruse suhtes. „Ühtegi gripiviirust Eestis veel kinnitatud ei ole,“ ütles Metsoja.

Eestis ringleb peamiselt rinoviirus, millele on  iseloomulik aevastamine, nohu, vahel esineb ka valulik kurk, lastel võivad lisanduda köha ja palavik. Kõige enam rinoviirusest tingitud nakatumisi registreeriti Tallinnas ja Tartumaal.

Haigestumine Euroopa regioonis

Euroopa gripiseire võrgustiku andmetel püsib Euroopa Liidus grippi haigestumise intensiivsus jätkuvalt madalal. 16-22.11 perioodil tehtud 663 sentinel seiresüsteemi gripiviiruse proovist mitte ükski ei osutunud positiivseks. Mitte-sentinel seiresüsteemiga tehtud 14 143 proovist osutusid positiivseks 12 testi, nii A kui B gripiviiruse osas. Sel perioodil ei olnud ühtegi hospitaliseeritud isikut, kellel oleks laboratoorselt kinnitatud gripp.

Ülemiste hingamisteede viirusnakkuse tunnused on üldjuhul nohu, köha, kurguvalu ja palavik. Paljudel juhtudel põetakse haigus läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Kliinilise pildi järgi, millise konkreetse viirusega tegu, on raske eristada. Selle saab täpselt kindlaks määrata vaid viroloogialaboris. Üldjuhul piirduvad haigusnähud ülemiste hingamisteedega – nohu, köha ja väike palavik. Kuid nagu gripi puhul võib ka paragripi, RSV ja adenoviiruste nakkuse korral tekkida kopsupõletik. Sümptomid võivad ulatuda ülemiste hingamisteede põletikust kuni kopsupõletikuni, eriti lastel. Spetsiifiline ravi puudub. Vajadusel kasutatakse haigusnähte leevendavat, toetavat ravi – palaviku alandamine, valuvaigistid, rohke vedeliku joomine, hingamist kergendavad ravimid.

Rinoviirustele on iseloomulikud aevastamine, nohu, vahel esineb ka valulik kurk. Lastel võivad lisanduda köha ja palavik. Rinoviirused on umbes 30-40% täiskasvanutel esinevate nn külmetushaiguste põhjuseks.