Kui turist võtab välismaal raha välja, maksab ta väljavõtmise eest väikese vahendustasu. Osa preemiast ja ka info raha ülekandmise kohta läheb tõenäoliselt mõnele Euroopa panga- ja krediitkaardimakseid domineerivale ettevõttele ehk Ameerika Ühendriikide ettevõtetele Visavõi Mastercard.
Kuid mõne aasta pärast võivad kaardimaksed olla minevik ja raha kasutamine on terves eurotsoonis tasuta, vahendab Yle.
Euroopa Keskpank ja teised euroala riikide keskpangad kavandavad uut digitaalset eurot, mis töötab nutitelefonides.
Sellest saab igal pool maksevahend ja selle kasutamine ei jäta samasugust maksejälge kui näiteks pangakaardimakse – seega toimib nagu sularaha.
Samal ajal kavandab EL kodanikele mõeldud Euroopa rahakotirakendust.
Mida tähendavad digitaalne euro ja digitaalne rahakott? Lugege allpool toodud vastuseid. Digieuro on keskpangalt laenuks saadud raha, nagu ka praegune sularaha.
Eelkõige hakkavad digitaalset raha kasutama euroalal elavad inimesed, ettevõtted ja ametiasutused. See on mõeldud alternatiiviks sularahale.
Digieuro kasutamiseks saab praeguse teabe kohaselt laadida alla rakenduse kas Euroopa Keskpanga või kommertspankade (nt Osuuspankki või Säästöpankki) kaudu.
Digiraha saavad kasutada ka väljaspool euroala elavad inimesed, kui neil on konto euroala pangas.
Digiraha kasutamine on tasuta nagu sularahagi: selliste maksete puhul nagu Visa ja Mastercardi ostud ei kaasne maaklerikulusid.
Digieurosid saab kasutada otse keskpangast ja vahepeal poleks ilmtingimata vaja pangakontot kommertspangas. Üks lahtiseid tehnilisi küsimusi on see, kuidas keskpank teab, kuidas digieuro õige kasutajaga siduda.
Miks on digitaalset eurot vaja?
Sularaha kasutamine väheneb ning eriti Soomes on üleminek pangatähtedelt ja müntidelt kaartidele ja rakendustele olnud selgelt kiirem kui paljudes teistes euroriikides.
Samal ajal oleme üha enam sõltuvad suurtest tehnoloogia platvormidest. Elektrooniline maksmine on väga-väga kontsentreeritud, selgitab Soome Panga juhatuse liige Tuomas Välimäki.
Kodumaistest maksekaartidest on loobutud üle kümne aasta tagasi.
Nüüd on kaks kaardifirmat, mille deebet- ja kreeditkaarte kasutatakse peaaegu kõigi maksete tegemiseks. Kui teine maksevahend ehk sularaha väheneb ja tulevikus veelgi marginaliseerub, vajatakse töökindluse ja vastupidavuse mõttes uut makseviisi, ütleb Välimäki.
Keskpanga hinnangul on maksmine „eluline funktsioon”, kus peavad olema konkurents ja alternatiivid. Et kellelgi ei oleks liiga tugevat monopoolset võimu, et hakata maksete eest raha küsima.
Kas sellega hakkab nö suur vend jälgima?
See on üks küsimus, mida digieuro koostajad Euroopa Keskpangas ja riikide keskpankades praegu lahendada püüavad.
Kui sularaha on anonüümne, ei muutu digitaalne raha kunagi nii tundmatuks.
Tänapäeva maailmas ei saa me mõelda, et võiksime ehitada isegi täiesti anonüümse maksevahendi. Peame suutma ära hoida näiteks rahapesu ja terrorismi rahastamise, ütleb Välimäki.
Digieuro anonüümsus jääb seega kuskile sularaha ja pangakaartide vahepeale.
Näiteks Hiina digitaalne jüaan pakub võimudele võimalust oma kodanikke jälgida. Digieuro tahab seda ära hoida.
Mõte pole sugugi selles, et suur vend hakkaks jälgima. Eurosüsteem ei saa infot selle kohta, mida üksikud inimesed oma rahaga teevad, selle eest hoolitsetakse, rõhutab Välimäki.
Mis on digitaalne rahakott?
Samal ajal valmistavad EL-i liikmesriigid ja komisjon ette nn Euroopa rahakotirakendust. See digitaalne rahakott on mõeldud digitaalseks tuvastamiseks.
Digieuro puhul on isiku usaldusväärne tuvastamine hädavajalik. Kui digitaalne isikuandmete rahakott on olemas, saab selle abil digieuro tuvastada, ütleb Välimäki.
Soome rahandusministeeriumi erieksperdi Laura Kolineni sõnul võimaldab Euroopa rahakotirakendus piiriülest elektroonilist tuvastamist ja elektroonilist allkirjastamist.
Uues digitaalses rahakotis võiksid kodanikud kaasas kanda ka näiteks juhiluba, reisiluba või kindlustus- ja diplomitunnistused. Nagu tavalises rahakotis, valivad nad ka digitaalses rahakotis ise, mida sinna panna.
Kolineni sõnul toob rahakott tarbijatele laias laastus kasu.
See on lihtne ja uus viis oma andmete haldamiseks. Eriti kui teete midagi, mis toimub teiste liikmesriikide territooriumil, isegi kui puhkate EL-is, on lihtne näiteks autot rentides telefonis rahakotist juhiluba näidata, kirjeldab Kolinen.
Millal digivahendid kasutusele võetakse?
Euroopa Keskpank alustas digieuro uurimis- ja planeerimisfaasi veidi vähem kui kaks aastat tagasi. Esimeses etapis selgitati välja põhiküsimused, näiteks kuidas digitaalne valuuta tehniliselt toimida saaks.
Eeloleval sügisel otsustab EKP nõukogu, kas minna edasi järgmisse ettevalmistavasse faasi, ütleb Välimäki. Soomet esindab nõukogus Soome Panga president Olli Rehn.
Alles pärast seda algab digieuro konkreetne juurutamise faas.
Teadaolevalt annab Euroopa Komisjon digitaalse euro seaduse eelnõu välja maikuus. Pärast seda on veel vaja liikmesriikide ja EL-i parlamendi õnnistust.
Digiraha võiks Välimäki hinnangul olla kasutusel 4–5 aasta pärast.
Digivaluuta töötleb seda tüüpi makse- ja isikuandmeid, mis nõuavad kõige turvalisemate ja kaitstud andmetöötlusviiside kasutamist, ütleb Välimäki.
Ja lisaks tuleb jälgida, et uus süsteem ei satuks keskpanga bilanssi, et see ei põhjustaks finantsstabiilsuse probleeme ega ohustaks rahapoliitika elluviimist.
Praeguse hinnangu kohaselt võiks digitaalne rahakott olla kasutusel veidi enne digieurot, kõige varem aastal 2025. Samuti on keeruline lahendada turvaprobleeme.
Kogu asi on väga tehniline ja uut tüüpi turvalise lahenduse väljatöötamine võtab oma aja, ütleb Kolinen.
eestinen.fi
