| Euroopa poolaasta 2024. aasta kevadpaketi raames annab komisjon täna liikmesriikidele poliitilisi suuniseid, kuidas luua tugevat ja tulevikukindlat majandust, mis tagaks konkurentsi- ja vastupanuvõime ning pikaajalise heaolu, kuid säilitaks samas keerulises geopoliitilises olukorras riikide rahanduse usaldusväärsuse. EL on suutnud vastu panna suurtele majanduslikele ja ühiskondlikele šokkidele, nagu COVID-19 pandeemia, Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, sellega kaasnenud energiahindade tõus ja kõrge inflatsioon. 2024. aasta kevadise majandusprognoosi kohaselt kasvab SKP 2024. aastal ELis tänu tugevale tööturule ja dünaamilisele eratarbimisele 1,0 % ja euroalal 0,8 %. Prognoosi kohaselt kiireneb majanduskasv 2025. aastal ELis 1,6 %-ni ja euroalal 1,4 %-ni. Samal ajal peaks inflatsioon langema 6,4 %-lt 2023. aastal 2,2 %-le 2025. aastal. Soovitused liikmesriikidele 2024. aasta riigiaruannetes analüüsitakse liikmesriikide majanduslikku, tööhõivealast ja sotsiaalset arengut ning tehakse kokkuvõtteid taaste- ja vastupidavuskavade ning ühtekuuluvuspoliitika programmide rakendamisest. Analüüsi põhjal esitab komisjon riigipõhised soovitused: soovitus eelarvepoliitika, sealhulgas vajaduse korral eelarve- ja struktuurireformide kohta; soovitus jätkata või kiirendada riiklike taaste- ja vastupidavuskavade ning ühtekuuluvuspoliitika programmide rakendamist; vajaduse korral täiendavad soovitused lahendamata ja/või hiljuti tekkinud struktuursete probleemide kohta, keskendudes konkurentsivõime parandamisele. Eestil soovitab komisjon kogukulude kasvu piirata selliselt, mis võimaldaks valitsussektori eelarvepuudujäägi tuua alla 3% SKPst. Samuti tuleks laiendada maksubaasi ja parandada tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna rahastust ja neile teenustele ligipääsu. Samuti soovitab komisjon Eestil jätkata põlevkivi osakaalu vähendamist energeetikasektoris, suurendades samas ressursitootlikkust innovatsiooni abil. Tähelepanu soovitatakse pöörata ka kvaliteetsele tööjõule, sh. ümber- ja täiendõppele, et tõsta tööjõu tootlikkust. Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis: „Tänases Euroopa poolaasta paketis pööratakse suurt tähelepanu ELi konkurentsivõime tagamisele. See nõuab reforme paljudes valdkondades. Täna anname liikmesriikidele suuniseid struktuursete eelarvekavade koostamiseks, mis peavad valmima septembris.“ Eesti kohta ütles asepresident Dombrovskis järgmist: „Eesti peaks jätkama oma riikliku taastekava rakendamist ning vähendama põlevkivi osakaalu energeetikas, parandades samal ajal ressursitootlikust innovatsiooniga. Tänases soovituses kutsutakse Eestit üles paremini tegelema pikaajalise hoolduse sektori vajadustega ja tugevdama sotsiaalkaitset, eelkõige lahendama eakate vaesuse probleemi ja laiendama töötushüvitiste haaret. Eesti peaks suurendama oma tööviljakust ja oskuste pakkumist ümberõppe ja oskuste täiendamise ning talentide parema ligimeelitamise abil. Eelarve valdkonnas peaks Eesti piirama kulude kasvu 2025. aastal, et tagada eelarvepuudujääk alla 3% SKPst ja hoida valitsemissektori võlg konservatiivsel tasemel.“ Eelarvejärelevalve Komisjon koostas ELi toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 126 lõike 3 kohase aruande 12 liikmesriigi, sh Eesti kohta, et hinnata nende vastavust aluslepingus sätestatud eelarvepuudujäägi kriteeriumile. Seda hinnangut ning majandus- ja rahanduskomitee arvamust arvesse võttes ei pea komisjon vajalikuks ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse alustamist Eesti suhtes. Riikide rahanduse jätkusuutlikkus COVID-19 pandeemia, energiahindade tõus ja vajalikud poliitikameetmed on viimastel aastatel mitmes liikmesriigis märkimisväärselt suurendanud valitsemissektori võlga. Eelarvepoliitikaga tuleks nüüd võlga vähendada või hoida seda jätkusuutlikul tasemel, säilitades samal ajal investeeringud. Uus majanduse juhtimise raamistik tähendab, et 2024. aasta on ELis eelarvepoliitika koordineerimise üleminekuaastaks. Kevadpaketis sisalduva uue raamistiku kohaste eelarvepoliitiliste suuniste ja otsuste eesmärk on tugevdada liikmesriikide võla jätkusuutlikkust ning edendada kestlikku ja kaasavat majanduskasvu kõigis liikmesriikides. Uute eeskirjade kohaselt koostavad liikmesriigid keskpika perioodi kavad, milles sätestatakse nende kulukavad ning prioriteetsed reformid ja investeeringud. Kevadpaketis sisalduvad soovitused annavad tugeva aluse reformi- ja investeerimiskohustustele, mida liikmesriigid peavad nendes kavades sätestama. Soovituste kohaselt peaksid liikmesriigid järgima konservatiivset eelarvepoliitikat, tagades, et netokulude kasv 2025. aastal ja pärast seda on kooskõlas uue juhtimisraamistiku kohaste eelarve kohandamise nõuetega. Täpsemalt tähendab see, et liikmesriigid, kelle valitsemissektori võlg on üle 60 % SKPst või eelarvepuudujääk üle 3 % SKPst, peaksid tagama, et netokulude kasv piirdub määraga, mis paneb valitsemissektori võla suhte SKPsse keskpika perioodi jooksul vähenema, viies samal ajal valitsemissektori eelarvepuudujäägi alla 3 % SKPst ja hoides keskpika perioodi jooksul alla kontrollväärtuse. Makromajanduslik tasakaalustamatus Komisjon hindas makromajanduslikku tasakaalustamatust 12 liikmesriigis, mis valiti 2024. aasta häiremehhanismi aruande alusel välja põhjalikumaks analüüsimiseks. Prantsusmaal, Hispaanias ja Portugalis enam tasakaalustamatust ei esine. Kreekas ja Itaalias esineb siiani mõningat tasakaalustamatust ning ehkki haavatavus on vähenenud, on olukord endiselt murettekitav. Tasakaalustamatust esineb ka Slovakkias. Kulupõhise konkurentsivõime, välisbilansi, eluasemeturu ja kodumajapidamiste võlaga seotud haavatavus jätkub ning poliitikameetmeid võetud ei ole. Rumeenias esineb pärast eelmisel aastal tuvastatud tasakaalustamatust nüüd ülemäärane tasakaalustamatus, kuna püsib maksebilansiga seotud haavatavus, mis on peamiselt seotud valitsemissektori suure ja kasvava eelarvepuudujäägiga, samal ajal kui märkimisväärne hinna- ja kulusurve on suurenenud ning poliitikameetmed on olnud nõrgad. Jätkuvalt esineb tasakaalustamatust Saksamaal, Küprosel, Ungaris, Madalmaades ja Rootsis. Sotsiaalne mõõde Komisjon analüüsis sel aastal esimest korda kahes etapis iga liikmesriigi tööhõivet, oskusi ja sotsiaalseid probleeme. Esimese etapi analüüs on esitatud 2024. aasta ühises tööhõivearuandes. Teise etapi analüüs on üksikasjalikum ning puudutab seitset liikmesriiki (Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Itaalia, Leedu, Ungari ja Rumeenia). Komisjoni talitused avaldasid selle 2024. aasta mais. |
www.minuaeg.com
