Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola ütles Riigikogu ees, et viimaste aastate kriisid on teinud Euroopa sitkemaks, otsusekindlamaks ja ühtsemaks kui kunagi varem.
Metsola sõnul ei ole Euroopas suuri ega väikeseid jõude ning Eesti tõestab seda kõige paremini. „Vaatamata oma julgeolekumuredele ei ole siin kunagi Venemaa-suunalisi hoiatusi lahjendatud. Vaatamata sellele, et jagatakse 300 kilomeetri pikkust piiri agressoriga ja endise okupatsioonivõimuga, võeti vastu kiired ja julged otsused, et end lahti siduda Venemaa energiast. [Eesti on] riik, mis on järjekindlalt, ja lubage mul öelda, et imetlusväärselt panustanud Ukraina heaks, rahaliselt ja kaitstes meie väärtusi ning strateegilisi prioriteete,“ ütles Metsola ning lisas, et vaid kaks nädalat pärast Putini jõhkrat sissetungi Ukrainasse tegi Eesti peaminister Euroopa Parlamendis pöördumise, et visandada meie esimesi samme ühtse Euroopa tiimina reaktsioonina Venemaa sissetungile. „Sest Eesti teab, mis on kaalul.“
Metsola sõnul peab Euroopa strateegilise autonoomia arutelu liikuma teoreetiliselt tasandilt praktilisele. „See kehtib meie konkurentsivõime kohta, energiavarustuse, kaubanduse ja loomulikult ka kaitse kohta. Euroopa peab suurendama oma võimekusi ning looma uue julgeoleku- ja kaitseraamistiku, mis täiendab, mitte ei konkureeri NATOga. Eesti ettepanekud Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks on olulised. Me ei saa enam kauem oodata,“ rääkis ta.
Metsola kinnitas, et Euroopa Parlamendi poliitiline, majanduslik, sõjaline, rahaline, humanitaar- ja diplomaatiline toetus Ukrainale on olnud vankumatu ja jääb vankumatuks ka edaspidi. „Me mõistame jätkuvalt hukka Venemaa agressiooni ja kehtestame karmid sanktsioonid, et takistada Venemaa sõjamasina rahastamist. Neid tuleb rakendada täielikult ja kõik lüngad tuleb kõrvaldada. Me nõuame jätkuvalt, et Venemaa varasid kasutataks Ukraina ülesehitamiseks. Me jätkame sõjakuritegude toimepanijate vastutusele võtmist ja me teeme endiselt kõik, mida vähegi suudame, selleks et aidata Ukrainat Euroopaga lõimumise protsessis,“ ütles ta ja lisas, et Ukraina julgeolek on ka Euroopa julgeolek ja Ukraina koht on Euroopa Liidus.
Metsola rääkis oma kõnes ka viimaste aastate kriisidest ja nendega seotud otsustest laiemalt, märkides, et maailm on muutumas ja Euroopa peab muutuma koos sellega. „Viimased aastad ei ole olnud kerged. Kuid nagu öeldakse, kõige tugevam teras on sepistatud kõige kuumemas tules. Seepärast väidan, et Euroopa on tugevam, kui ta on viimastel aastakümnetel olnud, et need kriisid, millega me silmitsi seisime, on teinud meid sitkemaks, otsusekindlamaks ja ühtsemaks, kui kunagi varem oleme olnud,“ ütles ta.
Ta rõhutas samas, et muudatusi tehes tuleb suuta paremini pehmendada otsuste majanduslikku ja sotsiaalset mõju, otsuseid paremini selgitada ning inimesi rohkem ja tähelepanelikumalt kuulata. „Nagu keegi kord mulle ütles, on olemas nähtamatu piir, millest inimesi üle suruda ei saa. Inimesed peavad protsessi usaldama, meie protsessi. Ja mõnikord on seda väga keeruline selgitada. Mõnikord on selles väga keeruline ka navigeerida. Ja need kodanikud peavad saama endale ka lubada neid muutusi, mida me ellu viime, sest muidu meie poliitika edukaks ei osutu,“ ütles Metsola, kelle sõnul seisneb selles väljakutse enne 9. juunil toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi.
Metsola ütles, et on võtnud koos Euroopa Parlamendi liikmetega endale ülesande lõhkuda Brüsseli mull ja tuua Euroopa lähemale kodanikele, keda ta esindab. „Me oleme siin, et rääkida Eesti inimestega, eriti noortega, kellega ma kohtun täna Tallinna Ülikoolis, et selgitada meie saavutusi, kuulata nende muresid ja kutsuda neid üles minema valima, et nad mõtleksid, kes peaks neid esindama,“ ütles Metsola ning kutsus ka Riigikogu üles edastama oma kodanike mõtted, tunded ja küsimused Euroopa Parlamendile ning ühinema Eesti inimeste veenmisel, et nad läheksid valima.
Eestis ühepäevasel visiidil viibiv Metsola kohtus täna president Alar Karise, Riigikogu esimehe Lauri Hussari ja peaminister Kaja Kallasega. Tema visiidi lõpetab kohtumine noortega Tallinna Ülikoolis.
