Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi veebisaidi rubriik toob lugejani uudiseid Euroopast ja naabermaadest. Täna on päevakorras rändekriis ja agressioon.
Valmis kõigeks. „Ebastabiilsus Afganistanis toob kindlasti kaasa suurenenud rändesurve. Seetõttu valmistume igaks stsenaariumiks, ”ütles Euroopa Liidu siseasjade volinik Ylva Johansson kohtumisel ELi riikide siseministritega. Euroopa Parlamendi president David Sassoli ütles, et Afganistani migrantidega peaks tegelema Euroopa Komisjon – ja et nad tuleks jagada ELi riikide vahel „võrdselt”.
Deporteerida või mitte? Johansson lisas ka: “Afganistanis ei ole turvaline viibida, me ei sunni inimesi sinna tagasi pöörduma,” vihjates kuuele ELi riigile (Austria, Belgia, Taani, Holland, Kreeka ja Saksamaa), mis hoolimata Talibani võimule tulekust teatasid, et nad jätkavad migrantide tagasi saatmist kodumaale, Afganistani. Kuid peaaegu kõik need riigid võtsid hiljem oma sõnad tagasi.
Mitte ükski Leedu. Seoses Lukašenka provokatsioonidega on abi vaja mitte ainult Leedule, vaid ka Lätile ja Poolale, otsustasid siseministrid eile. Nagu märgib Brüsseli ajaleht Politico, kasutatakse Afganistani suhtes väljendit „rändekriis”, aga olukorda Leedu ja Valgevene piiril kirjeldab sõna „agressioon”. Poola saatis kolmapäeval Valgevene piirile üle 900 sõduri, et peatada Poola poole tormavad migrandid.
Nii et – pole mõtet ennast petta, – varem või hiljem seisab meie ees teine alternatiiv, millest vaevalt et pääseb: võtta pagulased vastu ja integreerida neid. Ja mitte üksnes sellepärast, et Eesti sõdurid olid aastast 2003 kuni aastani 2021 Afganistanis ja seega on meil oma osa vastutust kanda. See alternatiiv on kõige odavam, tõhusam ja inimlikum. Nii ei anna me sellistele riikidele nagu Türgi võimalust šantaažiks ja meilt raha välja pressimiseks. Ja lisaks saame tööjõudu, mida meil napib.
Ma saan suurepäraselt aru, et niisugune alternatiiv ei meeldi väga paljudele Eestis. Teine nahavärvus (milline õudus!), teine kultuur, teine religioon ja ka riietuvad nad teisiti kui meie ega räägi eesti keelt, lisaks võivad nende seas varjuda islamistid… Aga jaanalinnu kombel pea liiva sisse peitmine ei lahenda probleemi, ja see, kuidas Euroopa teeb seda praegu, pole jätkusuutlik.
Muide, Saksamaa võttis meid kõiki päästes aastail 2015-2017 vastu 1,4 miljonit pagulast – ja midagi hirmsat ei juhtunud. Kui migrante jagataks proportsionaalselt elanikkonnaga, võtaks Eesti vastu 22 000 inimest – ja see poleks samuti mingi katastroof. Kuid riigis, kus viiendik valijatest toetab EKRE-t, on isegi tuhat migranti juba hullem kui tuumaplahvatus. Ja me pole Euroopa Liidus ainsad sellised.
Kuid selleta jääb Euroopa Liit maksma andamit režiimidele, mis hakkavad meid ka edaspidi šantažeerima.
Maailm on selline, nagu ta on, aga aeg on muutunud. Ameerika läks ära – on aeg õppida iseseisvust.
Loe edasi SIIT
Allikas. Päevaleht
