Euroopa Liit kiitis eile, 24. juunil heaks 14. sanktsioonipaketi, et karmistada ja tugevdada piiravaid meetmeid Venemaa vastu. Muu hulgas kehtestatakse piirangud Venemaa veeldatud maagaasile, Venemaa naftat ja muid kaupu vedavatele laevadele ning laiendatakse ekspordikeelde sõjatööstuses kasutatavatele kaupadele. Euroopa Liidu ettevõtete ja nende tütarettevõtete hoolsuskohustusi tugevdatakse ja sanktsioonide loetellu lisatakse mitmeid võtmeisikuid ja -ettevõtteid.
„Euroopa Liidu värskeima sanktsioonipaketiga muudetakse taas Venemaa jaoks keerulisemaks teenida vahendeid Ukraina-vastase agressiooni rahastamiseks ja pääseda ligi sõjatööstuses hädavajalikule toorainele,“ ütles välisminister Margus Tsahkna.
Samas toonitas Tsahkna, et olukorras, kus Venemaa jätkab agressioonisõda Ukraina vastu, tuleb jätkata ka Venemaa-vastaste sanktsioonide karmistamist. „Eesti ja Euroopa Liit tegutsevad selle nimel, et Venemaa sõjamasin peatuks, Ukraina sõja võidaks ja Venemaa toimepandud koleduste eest vastutaks,“ sõnas minister.
14. sanktsioonipakett näeb ette ekspordikeelu mangaanimaagile, mis on sõjatööstuses hädavajalik terase tootmiseks. Seejuures sõltub Venemaa mangaanimaagi puhul pea täielikult impordist. Ekspordikeelud sätestatakse veel muldmetallide ühenditele, plastikule, elektriseadmetele ja muudele kaupadele, mida Venemaa on agressioonis Ukraina vastu kasutanud, näiteks teatud tööpinkidele ja maastikusõidukitele.
Euroopa Liidu ettevõtteid kohustatakse maandama riske seoses lahinguväljakaupade ekspordiga ja tagama, et nende tütarettevõtted väljaspool liitu ei kahjustaks piiravaid meetmeid. Sõjaliste lõppkasutajate nimekirja lisatakse 61 Venemaa ja kolmandate riikide ettevõtet, kellele kohalduvad karmimad ekspordipiirangud.
Ka näeb värske sanktsioonipakett ette mitmeid piiranguid seoses Venemaa veeldatud maagaasiga. Keelatakse Venemaa veeldatud maagaasi ümberlaadimine liikmesriikides ja nende teenuste osutamine, mis võimaldavad Venemaal veeldatud maagaasi kolmandatesse riikidesse eksportida, samuti keelatakse osalemine Venemaa veeldatud maagaasi projektides.
Varilaevastikule tehakse Venemaa nafta vedu keerulisemaks. Konkreetsemalt keelatakse Venemaa toornaftat, naftasaadusi, samuti kaitse- ja julgeolekusektoris kasutatavaid kaupu vedavatel laevadel siseneda liikmesriikide sadamatesse ja ankrualadele ning osutada neile mitmesuguseid teenuseid, sealhulgas punkerdamine, varustamine ja tehniline abi. Samuti ei tohi selliseid laevu ei osta ega müüa. Eesti ettepanekul on nimekirja lisatud kolm laeva.
Euroopa Liidu ettevõtetel keelatakse tehingud Venemaa keskpanga välja töötatud finantssõnumite edastamise süsteemiga SPFS, mis on SWIFT-i rahaülekandesüsteemi venekeelne vaste. Samuti keelatakse teha tehinguid Venemaa või kolmanda riigi krediidi- või finantsasutuse või krüptovarateenuseid pakkuva üksusega, mis hõlbustab kahesuguse kasutusega kaupade ja sõjapidamiseks vajaminevate kaupade või tehnoloogia eksporti Venemaale.
Euroopa Liidu erakondadel, poliitilistel liitudel, MTÜ-del ja meediaettevõtetel keelatakse võtta vastu annetusi, toetusi ja rahalist abi Venemaa valitsuselt või isikutelt. Sanktsioonide loetellu lisatakse 69 füüsilist ja 47 juriidilist isikut, millest kuus isikut on lisatud Eesti initsiatiivil. Nende seas on väetisega tegelevaid isikuid, propaganda levitamise ja Ukraina laste küüditamisega seotud isikuid, juhtivatel positsioonidel ja Kremliga seotud ning kaitse-, sõja- ja laevandustööstuses tegutsevaid isikuid, sealhulgas Venemaa suurim laevaettevõte Sovcomflot.
Alates Venemaa Ukraina-vastase agressiooni algusest on Euroopa Liit pidevalt karmistanud sanktsioone Venemaa vastu. Nüüdseks on kehtestatud 14 sanktsioonipaketti, mille eesmärk on tõsta agressiooni hinda Venemaale ja survestada koos teiste välispoliitiliste meetmetega Venemaad lõpetama agressiooni Ukrainas.
Kokku lepitud sanktsioonid avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Lisateave sanktsioonide kohta välisministeeriumi kodulehel.
ELi sanktsioonikaart
Euroopa Liidu Nõukogu infoleht
