Euroopa Liidu hiljutine uuendus, mis lubab liikmesriikidel paigaldada veebilehitsejatesse universaalseid krüptovõtmeid, on tekitanud privaatsusega seotud muret mitmete küberturvalisuse ekspertide seas. Selle uuenduse kriitikud, sealhulgas 504 teadlast ja mitmed mittetulundusühingud, väidavad, et see võimaldab EL-i valitsustel jälgida kodanikke, kasutades krüptograafilisi võtmeid krüpteeritud veebiliikluse pealtkuulamiseks.
Eesti majandusministeeriumi esindaja on aga väljendanud, et määrusega kaasnev privaatsusohu tajumine on ülevõimendatud ja eksitav. Nad tõid välja, et määrus eIDAS2, mis sisaldab nõuet veebibrauserite jaoks tunnistada EL-i reeglite kohaselt välja antud kvalifitseeritud veebisertifikaate, põhineb kõrgendatud turvanõuetel ja on sõltumatult auditeeritud.
Zone Media OÜ juhatuse liige Ardi Jürgens aga leiab, et määrus eemaldab veebilehitsejatelt õiguse teha nendele võtmetele täiendavaid turvakontrolle, mis võib ohustada digitaalset privaatsust. Samuti on märgitud, et EL-i liikmesriikide õigusriigi põhimõtete järgimine ei ole alati olnud ühtlane, mis tekitab lisamuret.
Eesti Interneti SA on väljendanud muret, et määrusega kaasneb oht kodanike privaatsusele, samal ajal tunnistades, et selliste krüptovõtmete omamine võib olla teatud juhtudel julgeoleku tagamiseks vajalik. Nad ootavad eIDAS-e määruselt selgust, kuidas on tagatud kodanike privaatsusõigus.
Lõpuks, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu osakonna nõunik Mait Heidelberg rõhutas, et määruse eesmärk on kohustada brauseritootjaid tunnustama EL-i sertifikaate, mis on olnud osa EL-i seadustest juba pikka aega ja vastavad kõrgendatud turvanõuetele. Ta väitis, et vastuseis määrusele ja privaatsusohu tajumine on osaliselt tingitud aktiivsest lobitööst ja eksitavatest väidetest.