Kuidas toetada Eestisse hiljuti jõudunud inimest, kuidas pakkuda talle hädavajalikku infot ja tuge just õigel hetkel, et ta ei jääks talle võõras riigis oma muredega üksi? Milliseid võimalusi pakkuda vähelõimunud püsielanikele, et julgustada neid aktiivsemalt osalema nii ühiskondlikus kui tööelus, ning inspireerida neid ka Eesti rikkalikku kultuurielu nautima? Küsimustele vastab Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik Julia Amor.
Vastuseid nendele küsimustele koos eriilmeliste lahendustega pakkus kohanemis- ja lõimumisprogramm, mida Kultuuriministeerium viis läbi Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toel alates 2014. aastast. Nüüd, kui eelmine rahastusperiood on lõppenud ja järgmine alles algamas, on õige hetk vaadata üle programmi raames tehtu ja analüüsida, kuhu saame samas valdkonnas edasi liikuda.
Enne tegevustest ja plaanidest rääkimist tasub heita pilk programmi eesmärgile: kujundada sihtrühmadele eeldusi, mis toetavad nende aktiivset osalemist tööhõives, elukestvas õppes ja kodanikuühiskonnas. Lihtsamalt öeldes soovime pakkuda nii Eestisse saabuvatele uussisserändajatele kui ka vähelõimunud püsielanikele vajalikku tuge, mis aitab neil paremini ja iseseisvalt igapäevaelus toime tulla, olgu see tööturul, kogukonnas või terves Eesti ühiskonnas. Riiklik sidusa Eesti arengukava toob välja, et Eesti ühiskond oleks sidusam ja stabiilsem, kui eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed kannaksid Eesti identiteeti, osaleksid aktiivselt ühiskonnaelus, jagaksid demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuri-, info- ja suhtlusruumi ning tunneksid ühtekuuluvust. ESFi toetatud kohanemis- ja lõimumismeede ehk kohanemis- ja lõimumisprogramm just sellesse panustabki. Aastatel 2014–2023 oli meetme kogueelarve 19,4 miljonit eurot, millest 16,5 miljonit eurot tuli ESFist.
Settle in Estonia
Uussisserändajad kohanemis- ja lõimumisprogrammi sihtrühmana on need teistest riikidest pärit inimesed, kes on asunud Eestisse püsivalt elama kuni viis aastat tagasi. Neid toovad siia väga erinevad põhjused: mõni tuleb siia pere juurde, mõni tööle või õppima, kuid igal juhul satuvad nad enda jaoks täiesti uude keskkonda, millega kohanemine võtab aega ja nõuab pingutust. Sellel teekonnal aitavad neid kohanemiskoolitused, mis on ligipääsetavad Settle in Estonia ühtse koolitusplatvormi kaudu. Tehniliselt tähendas koolitusplatvormi kasutuselevõtt seda, et tuli välja töötada andmevahetuslahendus, mille abil kontrollib platvorm inimese vastavust uussisserändaja kriteeriumidele PPA andmetest, samuti tuli luua praktiline registreerimiskeskkond, mille kaudu saavad inimesed registreeruda koolitajate loodud gruppidesse vastavalt pakutavate teemadele ja koolitusaegadele.
Sisuliselt pakub Settle in Estonia uussisserändajatele koolitusi kuuel erineval teemal, alates sissejuhatavast koolitusest, mis räägib Eesti riigist ja ühiskonnast üldiselt, kuni teadustöö tegemise võimalusteni. Lisanduvad eesti keele kursused A1- ja A2-tasemel, mis annavad inimestele baasoskused, millega saab hakkama kõige tavalisemates igapäevaelu olukordades. Nii koolitustel osalejad kui ka ESFi meetme efektiivsust hinnanud eksperdid on seda meelt, et kohanemiskoolitused on uussisserändajatele suureks abiks. Lisaks sai Settle in Estonia platvormi skaleerida ja paindlikult edasi arendada, kui tekkis vajadus pakkuda suures mahus koolitusi sundrändega Eestisse jõudnud inimestele ehk põgenikele. Esialgu ligi 2000 koolitatavale aastas mõeldud platvorm võimaldas 2022. aastal pakkuda koolitusi üle 15 000 inimesele.
Tugivõrgustik
Uussisserändajale pakutav tugi on aga palju laiem kui kohanemiskoolitused. Erinevaid teenuseid saavad nad nii riigiasutustest kui kohalikest omavalitsustest, samuti MTÜdelt, haridusasutustelt ja paljudelt teistelt organisatsioonidelt. Harjumatus keskkonnas oleva inimese seisukohalt on ääretult oluline, et ta saab tuge ja vajalikku infot, sealhulgas olemasolevate teenuste kohta, sõltumata sellest, kus piirkonnas ta asub ja mis organisatsiooni poole pöördub. ESFi rahastuse toel loodi tugivõrgustik nendele organisatsioonidele, kes puutuvad kokku uussisserändajatega, et ühiselt uussisserändajatele vajalikud teenused tuvastada ja neid arendada,. Ühtlasi oli eesmärk suurendada organisatsioonide omavahelist koostööd ja infovahetust, mis omakorda aitab uussisserändajatele paremat tuge pakkuda. Tugivõrgustiku käivitatud teenuste seas on näiteks PPA migratsiooninõustamine, perearsti leidmise nõustamine, samuti KOV-ide rändekoordinaatorid ja palju muud, mida uussisserändajad ise on hinnanud vajalikuks ja oluliseks. Koostöö tugivõrgustiku liikmete vahel on paranenud, samas tööpõld on lai ning võimalusi võrgustiku edasiarendamiseks päris mitmeid.
Nõustamisteenus
Vähelõimunud püsielanikest rääkides on kohanemis- ja lõimumisprogrammi oluliseks osaks neile mõeldud nõustamisteenus. Keeleõppe kvaliteet ja ka lõpptulemus sõltuvad väga palju sellest, kas inimene jõuab just talle sobivale kursusele või hoopis mõne lisategevuse juurde, mis aitab tal keelt talle sobivas keskkonnas praktiseerida. Teha pakutavatest võimalustest see õige valik ei ole nii lihtne kui võib esmapilgul tunduda. Just sel põhjusel on nõustamisteenus eriti oluline ja hinnatud. Lisaks aitab see vähendada olukordi, kui talle ebasobiva valiku teinud inimene jätab koolituse või tegevuse pooleli samal ajal kui on soovijaid, kellele just see võimalus kõige paremini sobinud oleks.
Keeleõpe
Milliste keeleõppe, keele praktiseerimise ja muude võimaluste vahel saavad siis vähelõimunud püsielanikud valida? Lõimumisprogrammis on A2–B2 keelekursuste kõrval ka kodakondsuseksamiks ettevalmistav kursus, samuti eesti keele- ja kultuuriklubid, kus meeldivas õhkkonnas ja põnevate tegevuste, nt moeetenduse ettevalmistamise või koorilaulu kõrvalt julgevad eesti keeles suhelda ka need, keda see ametlikumas olukorras veel veidi hirmutab.
Edasised tegevused
Lõppenud rahastusperioodi kohanemis- ja lõimumisprogrammi tegevused ja teenused said pea eranditult positiivseid hinnanguid nii nendelt inimestelt, kes neid otseselt tarbivad ja neist kasu saavad, kui ka partneritelt ja elluviijatelt. Paljud tegevused lähevad edasi, seejuures võtame õppust eelmise perioodi järeldustest ja teeme vajalikud muudatused. Näiteks jätkuvad Settle in Estonia kohanemiskoolitused ja nende kõrval samanimelise platvormi arendus. Klassikoolituste ja online-tööriistade abil reaalajas toimuvate koolituste kõrvale lisandub uuel rahastusperioodil paindlik videokoolituste formaat, mis lubab inimesel valida õppimiseks just talle sobiv aeg ja tempo. Keele- ja kultuurikümbluse kõrvale lisanduvad tegevused tööturul inimeste konkurentsivõime suurendamiseks, sh tööjõulähetusprogramm ja praktikaprogramm tudengitele.
Keele praktiseerimist toetavatasse tegevustesse kaasatakse üha rohkem eesti keelt emakeelena kõnelevaid vabatahtlikke. See aitab omakorda suurendada omavaheliste kontaktide mahtu eestlaste ja mitte-eestlaste vahel. Sama eesmärki – tuua kokku erineva kultuuritaustaga inimesed ühise eesmärgi nimel, aga ka julgustada inimesi aktiivsemalt ühiskonnaelus osalema – teenivad ka uued tegevused, mida töötatakse programmi ESF+ rahastuse toel välja koos Kodanikuühiskonna Sihtkapitaliga.
Kohalike omavalitsuste koostöö uussisserändajatele mõeldud teenuste pakkumisel, mis algas tugivõrgustiku raames, läheb edasi Eesti Linnade ja Valdade liidu eestvedamisel. Selle töö tulemusena arendatakse edasi kohanemisvaldkonna koordinaatorite võrgustikku.
Keeleõpet vähelõimunud püsielanikele pakutakse edaspidi riigieelarvelistest vahenditest.
Sidusa Eesti arengukava 2030 järgi võib ebavõrdsus ning ühendavate väärtuste nappus kaasa tuua ühiskonna polariseerumise ning suurendada väärtuskonfliktide tekkimise tõenäosust eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste vahel. ESFist eraldatud rahalised vahendid on aidanud juba ligi kümne aasta jooksul arendada ning ellu viia väga erinevaid tegevusi, mis toovad erinevaid Eesti ühiskonna gruppe kokku, aitavad kujundada ühist väärtus- ja inforuumi ning annavad erinevatele sihtrühmadele võrdseid võimalusi edukaks iseseisvaks toimetulekuks. Programmi ESF+ järgmine rahastusperiood kestab 2029. aastani, ning sel perioodil elluviidavate kohanemis- ja lõimumisteenuste eelarve koos riikliku kaasfinantseeringuga on kokku ca 50 miljonit eurot.
