Tervise- ja tööminister Tanel Kiik osaleb täna, 12. oktoobril toimuval Euroopa Liidu terviseministrite mitteametlikul videokohtumisel, kus on peateemadena kõne all tervisesüsteemide vastupanuvõime tõstmine, COVID-19 vastane vaktsineerimine ning ravimite kättesaadavusega seotud küsimused.
„COVID-19 pandeemia tõttu seisavad liikmesriigid silmitsi ühiste probleemide ja väljakutsetega tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkuse, vastupidavuse ja tõhususe tagamisel,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Tervishoiukriisideks valmisoleku tugevdamise ühe meetmena toetab Eesti Euroopa Komisjoni juurde uue valmisoleku ja reageerimisüksuse loomist, mis koondaks Euroopa tasandil ekspertiisi nii ohuhinnanguteks kui meditsiiniliste vastumeetmete väljatöötamiseks.“
Terviseministrite kohtumisel on kavas vahetada kogemusi vaktsineerimise vajalikkuses kõhklemise vähendamiseks, samuti on arutelul COVID-19 vaktsiini lisa- ja tõhustusdooside pakkumisega seotud lähenemiste ühtlustamine.
„Kuigi Euroopa Liidus on täiskasvanud elanikkonnast täielikult vaktsineeritud enam kui 73 protsenti, on nii vaktsineerimisega hõlmatuses kui inimeste valmisolekus vaktsineerida liikmesriikide vahel suured erinevused,“ ütles minister Tanel Kiik. „Eesti jaoks on vaktsineerimine jätkuvalt kõige olulisem meede tervisekriisi ületamiseks. Oluline on, et vaktsineerimine oleks jätkuvalt inimestele võimalikult lihtsasti, kodulähedaselt ja ilma eelneva registreerimiseta kättesaadav ka väljaspool tööaega ja nädalavahetustel. Samuti jätkame juba käivitatud tegevustega inimeste nõustamiseks ja nende kõhkluste vähendamiseks.“
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) hinnangul on kõik Euroopa Liidus kasutusel olevad vaktsiinid väga tõhusad COVID-19 põhjustatud haiglaravi vajaduse, raske haigestumise ja surmade ennetamisel. Seega puudub ECDC hinnangul praegu vajadus täielikult vaktsineeritud inimeste revaktsineerimiseks ning lisa- või tõhustusdooside manustamist tuleks kaaluda nõrgema immuunsusega inimestele ja ennetava abinõuna vanemaealistele, sh eriti näiteks hooldekodude elanikele.
Eesti eksperdid on samuti soovitanud COVID-19 vaktsiini lisa- ja tõhustusdoose ennekõike nõrgenenud immuunsusega inimestele, vanemaealistele ja hooldekodude elanikele vähemalt kuue kuu möödumisel esmase vaktsineerimiskuuri läbimisest. Valitsuse otsusel pakutakse tõhustusdoosi saamise võimalust varem ka tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna töötajatele, et tagada riskirühmadega tihedalt kokkupuutuvate inimeste maksimaalne kaitstus.
Ministri sõnul vajab eraldi tähelepanu ravimite katkematu kättesaadavuse tagamine hädaolukordades. Ravimite tarnehäirete hulk on aastate jooksul suurenenud kõikjal Euroopa Liidus, nii ka Eestis. Näiteks teavitati Eestis 2020. aastal 376 ravimi tarneraskusest ning ligikaudu 15 protsendil juhtudest ei olnud puuduvale ravimile turul sobivat alternatiivi.
„COVID-19 kriis on veelgi võimendanud meetmete vajadust, mis aitaks ennetada ja leevendada ravimite varustusprobleeme. See eeldab paremat infovahetust nii Euroopa Liidus kui riigi tasandil, samuti peaks nii riigil kui ravimituru osapooltel olema riskide ennetamise plaanid, mis hõlmaks nii strateegiliste varude loomist kui tarneahelate mitmekesistamist,“ ütles minister Tanel Kiik.
Lisaks on kohtumisel arutelul koolide avatuna hoidmiseks erinevates riikides rakendatud meetmed. ECDC on avaldanud ülevaate COVID-19 haiguse kohta lastel ja lasteasutuste rolli kohta viiruse ülekandumisel. Ülevaates leitakse, et koolide sulgemist tuleks viiruse leviku tõkestamisel kasutada viimase abinõuna.
