Euroopa Liidu riigi- ja valitsusjuhid jõudsid neljapäeval Euroopa Ülemkogul põhimõttelisele kokkuleppele kaitsevalmiduse tõstmises, sealhulgas ka kaitsetööstuse tugevdamises.
Peaminister Kaja Kallase sõnul tuleb luua tugev Euroopa, mis aitab lõpetada Venemaa agressiooni lõputu ringi. „Mul on hea meel, et Euroopa Liidu juhid saavad aru, kui tähtis on uues julgeolekuolukorras kaitsevõimeline Euroopa, mis suudab anda märkimisväärselt suurema panuse atlandiülesesse julgeolekusse,“ sõnas peaminister.
„Eesti on korra saanud väga raske ajaloolise õppetunni, kui kaotasime oma iseseisvuse pooleks sajandiks. Seetõttu oleme tõstnud oma riigi kaitsekulud kolme protsendini SKP-st ning kutsume ka teisi leidma võimalusi ja investeeringuid, mis annaksid tõuke kaitsetööstusele ning tõstaksid märkimisväärselt Euroopa kaitsevõimet,“ ütles Kallas.
Kallase sõnul on äärmiselt oluline Euroopa Liidu kaitseinvesteeringute kasvatamine. „Kui aastatel 1999–2021 kasvasid ELi kaitsekulud kokku 19,7 protsenti, siis samal perioodil kasvasid USA kaitsekulud 65,7, Venemaa omad 292 ja Hiina omad lausa 592 protsenti,“ tõi Kallas esile.
Rääkides sõjakahjude kompenseerimisest sõnas Kallas, et Euroopa Komisjon peab kiiresti leidma õigusliku lahenduse, mis lubaks külmutatud Venemaa varasid kasutada Ukraina sõjakahjude kompenseerimiseks. „Eesti on esimene riik ELis, kes alustas tööd sellise seaduseelnõu kallal. Loodame, et leiame kiiresti ühise lähenemise ka Euroopa Liidus,“ lausus peaminister.
Lisaks arutavad liidrid Brüsselis Ukraina sõjalise abi jätkamise, Venemaa külmutatud varade kasutamise sõjas kannatanud Ukraina ülesehitamise ning agressioonikurjategijate vastutusele võtmise teemadel. Riikide- ja valitsusjuhid saavad ka vaheülevaate ühe miljoni mürsu initsiatiivi edenemisest ning Ukraina aitamisest.
