Euroopa Liidu liikmesriigid leppisid kaks aastat tagasi kokku, et alates 2027. aastast laieneb heitkoguste kauplemise süsteem (ETS2) maanteetranspordile ja hoonetele. See muudatus võib tähendada toasooja ja kütuste hindade tõusu. Kliimaministeeriumi asekantsleri Kristi Klaasi sõnul puudutab see hinnatõus transpordikütuseid ja hooneid, mida köetakse fossiilkütustega.
Muutuse eesmärk on vähendada fossiilsete kütuste osakaalu nii hoonete kütmisel kui ka transpordis. Klaasi sõnul näitavad mõjuanalüüsid, et aastatel 2027–2028 võib bensiini liitrihinnale lisanduda maksimaalselt 10 senti ja diisli liitrihinnale umbes 12 senti.
Hoonete kütmise osas puudutab muudatus peamiselt neid hooneid, mis kasutavad kütmiseks fossiilkütuseid. Asekantsleri sõnul kuulub Eestis ligikaudu 60 protsenti hoonetest juba olemasoleva heitkogustega kauplemise süsteemi alla, mistõttu uus direktiiv neid ei mõjuta.
Samuti on Eestis hiljuti moderniseeritud mitmeid katlamaju, mis kasutavad kütusena biomassi. Need uued hooned ei kuulu uue heitkogustega kauplemise süsteemi alla. Klaas märkis, et katlamajade puhul, mis on alla 20 megavati ja kasutavad maagaasi või põlevkivi, võib soojuse hinnakasv ulatuda kuni 17 protsendini.
Euroopa Liidu süsinikuturu laienemine toob diislihinnad tõusule. Plaanis on luua kliimameetmete sotsiaalfond aastateks 2026 kuni 2032, mille eesmärk on leevendada kauplemissüsteemi mõjusid vähemkaitstud elanikkonnarühmade seas. Asekantsleri sõnul on Eestile määratud 186 miljonit eurot, millele lisandub veel 25% riiklikke vahendeid.
Rahandusministeerium mängib selle raha kasutuselevõtmisel juhtivat rolli, määrates, millistesse valdkondadesse raha suunata. Klaas rõhutas, et oluline on, et fondi raha suunatakse eelkõige kõige haavatavamatele elanikkonna ja ettevõtete gruppidele, keda uus heitkogustega kauplemise süsteem enim mõjutab.
Fondi täpne fookus on veel otsustamisel. Klaas märkis, et isiklikust transpordist on enim mõjutatud need, kellel pole ühistranspordile ligipääsu ja kes sõltuvad oma sõiduautost.
Lisaks plaanitakse viia mitmed katlamajad üle alternatiivsetele kütustele. Klaas rõhutas, et järgmise nelja aasta jooksul on oluline, et võimalikult palju katlamaju, mis kasutavad maagaasi või põlevkiviõli, üleviidaks teistele kütustele, et see ei tõstaks hindu ja parandaks õhukvaliteeti.
