Euroopa Komisjon tegi täna ettepaneku toetada Eestis üle 5000 turismitöötaja, kes on COVID-19 pandeemia tagajärjel kaotanud töö või lõpetanud füüsilisest isikust ettevõtjana tegevuse. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist (EGF) eraldatav 4,5 miljonit eurot aitab neil inimestel täiendõppe või koolituse abil leida uue töökoha või alustada ettevõtlusega. See on esimene kord, kui EGFi kasutatakse COVID-19 pandeemia tõttu.
Tööhõive ja sotsiaalõiguste volinik Nicolas Schmit ütles: „COVID-19 pandeemia on seadnud turismist sõltuvad ettevõtted enneolematusse olukorda. Euroopa näitab praegusel raskel ajal üles solidaarsust Eesti töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjatega, toetades rahaliselt enam kui 5000 inimest, et nad saaksid otsida uue töökoha, ümber õppida või luua uue ettevõtte.“
Energeetikavolinik Kadri Simson lisas: „Turismisektor on üks nendest valdkondadest, mis on saanud pandeemia ja piirangute tõttu tõsise löögi. Tänane otsus näitab ilmekalt, et Euroopa ühtsus pole pelgalt sõnakõlks – muutunud oludes töö kaotanud inimesi toetatakse ka päriselt. Kui soovime kriisist tugevamalt väljuda, tuleb toetada piirkondi ning inimesi selliselt, et kedagi ei jäeta maha.“
Viiruse leviku piiramiseks kehtestatud reisipiirangud on takistanud oluliselt tegevust turismisektoris, kuhu kuuluvad nii reisifirmad kui ka ettevõtted, mis pakuvad majutus-, toitlustus- ja konverentsiteenuseid, korraldavad üritusi ning osutavad transporditeenuseid.
EGFi kaasrahastuse abil pakutakse tööotsingualast nõustamist tööpraktikal käijatele, õppe- ja koolitusvõimalusi ning ettevõtlusega alustamise toetust. Lisaks aidatakse katta koolitus-, sõidu- või majutuskulusid, et aidata inimestel neid võimalusi kasutada. Eesti kohalikud tööturuasutused võtavad kriisist mõjutatud töötajatega ühendust, et teha kindlaks nende vajadused ning pakkuda neile vajadustele vastavat koolitust, juhendamist ja töövahendust.
Toetusmeetmete hinnanguline kogukulu on 7,5 miljonit eurot, millest 4,5 miljonit eurot saadakse EGFilt. Ülejäänud osa rahastavad Eesti ametiasutused.
Otsuse jõustumiseks peavad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni ettepaneku heaks kiitma.
Taust
Enne pandeemia puhkemist kasutas Eesti turismisektori teenuseid rekordiliselt palju külastajaid: Tallinna Sadama kaudu liikus üle 10 miljoni reisija ja Tallinna Lennujaama kaudu 3,3 miljonit reisijat. Pärast viiruse leviku piiramiseks kehtestatud reisipiiranguid vähenes turistide arv järsult, kusjuures kõige karmimate liikumispiirangute ajal oli see 99% väiksem kui aasta varem. Turismil on väga suur mõju Eesti majanduskasvule ja konkurentsivõimele ning sektori ettevõtted on olulised tööandjad. Sektori töötajate hulgas on suur osa madala kvalifikatsiooniga töötajaid, noori, füüsilisest isikust ettevõtjaid ning hooajalisi ja osalise tööajaga töötajaid.
Eesti rahandusministeeriumi kogutud andmetel oli Eestis 2019. aastal turismisektoris 13,5% kõigist töökohtadest. Turismisektoris tekkinud raskused kanduvad otse üle sellega seotud majandussektoritesse.
Üldiselt on COVID-19 pandeemia jätnud Eesti tööturule suure jälje. Tööpuudus kasvas 2020. aastal märkimisväärselt, ulatudes sügisel 8,1%ni, mille järel see detsembris vähenes 6,9%ni, mis on eelmise aastaga võrreldes siiski 2,5 protsendipunkti kõrgem. 2020. aasta detsembris oli Eestis ligikaudu 49 000 töötut.
Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist (EGF) on alates 2007. aastast toetatud inimesi, kes on kaotanud töö või lõpetanud füüsilisest isikust ettevõtjana tegevuse üleilmastumise tulemusel maailma kaubanduses toimunud struktuurimuutuste tõttu (näiteks kui suurettevõte lõpetab tegevuse või tootmine viiakse üle väljapoole ELi) või üleilmse majandus- ja finantskriisi tagajärjel.
