Euroopa Komisjonis valmib kestlik ja ringluspõhine tekstiilistrateegia, millega jõuaks 2030. aastaks poeriiulitelt ja inimeste kappidest võimalikult palju riideid ringlusesse ja taaskasutusse. Samuti on mõte piirata kiirmoekettide kollektsioonide arvu Euroopa Liidus.
Praegu visatakse Euroopa Liidus keskmiselt ühe inimese kohta aastas ära 11 kilogrammi tekstiilitooteid. Enamus sellest on riided. Mõningad uuringud näitavad sedagi, et prügikasti leiavad tee riided, mida on keskmiselt kantud 7-10 korda. See kõik ei ole jätkusuutlik. Seepärast on Euroopa Komisjonis valmimas tekstiilistrateegia. Strateegia järgi peaksid aastaks 2030 EL-is turule jõudvad tekstiilitooted olema pika kasutuseaga ning neid peaks saama uuesti ka ringlusesse võtta.
“Et nad oleksid valmistatud kiududest, mis on loodusele sõbralikumad. Nad on ringlusesse võetud kiud, nad on ohtlike aineteta ja toodetud sellisel viisil, mis arvestab ka keskkonda ja sotsiaalõigusi,” selgitas ERR-ile Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela.
See tähendab muuhulgas ka soovi vähendada kiirmoekettide toodangu jõudmist Euroopa Liitu. Kuigi kiirmood on paljudele tarbijatele taskukohasem, on tooted tihti kehvema kvaliteediga ning suure keskkonna jalajäljega, ütleb Loonela:
“Samas strateegias, millega komisjon kevadel välja tuli, seal on just see, et vähendage kollektsioonide arvu aastas, võtke vastutus ja tegutsege oma CO2 ja keskkonna jalajälge minimaliseerimiseks. Tihtilugu see on ka see, et kus need riided toodetakse, millistes tingimustes need inimesed töötavad,” sõnas Loonela.
Siiski seesugust kvoodisüsteemi, nagu rasketööstusele praegu rakendub, rõivatööstusele laiendada plaanis ei ole.
Teine suur küsimus on see, mida teha tekstiilijäätmetega? Tekstiili tarbimine on vee- ja maakasutuse järel liidu siseselt kolmas negatiivset mõju tekitav tegur ning keskkonnale- ja kliimamuutusele neljas negatiivset mõju tekitav tegur.
“On kokku lepitud, et alates aastast 2025 tuleb hakata ka tekstiilijäätmeid liigiti koguma. Liikmesriigid praegu peavadki selle sisse kirjutama oma õigusaktidesse, et aastast 2025 hakatakse koguma ka tekstiilijäätmeid.”
Tekstiilijäätmed on Euroopa Liidus ka suur ekspordiallikas, ja see suureneb kogu aeg – eriti just kolmandatesse riikidesse. Loonela rääkis, et komisjon on teinud ettepaneku piirata ka nende väljavedu:
“Kui viia neid OECD, maailma rikkamate majanduste poolt riikidest välja, siis seda võib teha ainult siis, kui riik (vastuvõtja riik) teatab komisjonile oma nõusolekust võtta vastu need jäätmed ja näitab, et on ka suuteline neid kestlikult käitlema. Ei saa nii, et kogutakse siin hunnikud riided kokku ja siis minnakse visatakse need kuskile ära, kuskile kolmandatesse riikidesse.”
Tarbija jaoks tähendavad kõik need planeeritavad muudatused rõivaste vahetamise platvormide loomist ja näiteks ka tekstiililaenutust.
“Me oleme ise siin Eestis teinud Euroopa komisjoni esindusega palju head koostööd uuskasutuskeskusega ja Reet Ausiga, et näidata inimestele, kuidas see riiete sorteerimine käib, kuidas vanast saab uut teha, mida saab ära visata, mida saab uuesti kasutada ja see on midagi, mille inimesed on tegelikult väga hästi vastu võtnud. Neil on huvi selle vastu suur.”
Praegu arutavad liikmesriigid strateegiat omakeskis. Loonela lisas, et ilmselt võetakse Euroopa Liidu liikmesriikide nõukogus strateegia vastu enne aasta lõppu.
Err.ee
