Õhukvaliteet: komisjon kutsub Eestit üles täitma õhukvaliteeti käsitlevaid ELi õigusnorme
Komisjon kutsub Eestit (INFR(2022)2134) üles viima oma siseriiklikud õigusaktid täielikult kooskõlla õhukvaliteeti käsitlevate ELi õigusaktidega (direktiiv 2004/107/EÜ arseeni, kaadmiumi, elavhõbeda, nikli ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisalduse kohta välisõhus ning direktiiv 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta, muudetud direktiiviga 2015/1480). Euroopa rohelises kokkuleppes, milles on seatud nullsaaste eesmärk, on olulisel kohal vähendada õhusaastet, mis on üks peamisi terviseohtusid. Kõnealused direktiivid näevad ette meetmed õhukvaliteedi eesmärkide määratlemiseks ja seadmiseks. Need hõlmavad välisõhu kvaliteedi hindamist, välisõhu kvaliteedi kohta teabe hankimist, välisõhu kvaliteeti käsitleva teabe avalikkusele kättesaadavaks tegemise tagamist, õhukvaliteedi säilitamist ja parandamist ning liikmesriikide vahelise tihedama koostöö edendamist õhusaaste vähendamisel. Eesti ei ole nõuetekohaselt üle võtnud nende direktiivide teatavaid nõudeid, näiteks neid, mis on seotud proovivõtukohtade, kvaliteedi tagamise ja kvaliteedikontrolli süsteemide ning asukoha valiku dokumenteerimisega. Seetõttu saadab komisjon Eestile ametliku kirja ja annab talle kaks kuud aega vastamiseks ja komisjoni osutatud puuduste kõrvaldamiseks.
Loodus: komisjon kutsub Eestit üles oma Natura 2000 alasid tõhusalt haldama
Komisjon kutsub Eestit (INFR(2022)2002)üles võtma meetmeid oma Natura 2000 alade haldamiseks, et täita elupaikade direktiivist (direktiiv 92/43/EMÜ) tulenevaid kohustusi. Elupaikade direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama erikaitsealadel esinevatele elupaikadele ja liikidele konkreetsed kaitse-eesmärgid ja -meetmed, et säilitada või taastada nende soodne kaitsestaatus riiklikul biogeograafilisel tasandil. Tegemist on põhinõuetega bioloogilise mitmekesisuse kaitseks ELi tasandil. Nii Euroopa rohelises kokkuleppes kui ka ELi elurikkuse strateegias aastani 2030 rõhutatakse, et ELi jaoks on oluline peatada oma elurikkuse vähenemine, säilitades meie looduslikud elupaigad ja taastades kahjustatud ökosüsteemid. 2016. aastal alustas komisjon dialoogi kõigi liikmesriikidega, sealhulgas Eestiga, et kõrvaldada allesjäänud lüngad erikaitsealade määramisel ja haldamisel. Eesti on määranud kõik alad erikaitsealadeks, kuid kaitse-eesmärgid ei vasta alati elupaikade direktiivi õiguslikele nõuetele, kuna need ei ole piisavalt üksikasjalikud, mõõdetavad ja aruandlusega hõlmatud. Selle tulemusena on ebapiisavad ka kaitsemeetmed, mis tuleb kehtestada iga Natura 2000 ala jaoks seatud kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Seetõttu saadab komisjon Eestile ametliku kirja ja annab talle kaks kuud aega vastamiseks ja komisjoni osutatud puuduste kõrvaldamiseks.
Terroristlik veebisisu: Komisjon nõuab, et 22 riiki, sealhulgas Eesti järgiksid terroristliku veebisisu määrust
Komisjon otsustas algatada rikkumismenetluse, saates ametlikud kirjad 22 riigile, sealhulgas Eestile (INFR(2022)2117) terroristliku veebisisu levitamise vastu võitlemist käsitleva määruse ((EL) 2021/784) ebaõige rakendamise eest. Määruse täieliku rakendamise tagamine on äärmiselt oluline selleks, et terroristid ei saaks kuritarvitada internetti oma ideoloogia levitamiseks, hirmutamiseks, radikaliseerimiseks ja kodanike värbamiseks internetis. Määrusega nähakse ette õigusraamistik, et tagada terroristliku veebisisu eemaldamine ühe tunni jooksul pärast riikliku pädeva asutuse väljastatud eemaldamiskorralduse kättesaamist ning kohustatakse ettevõtjaid võtma erimeetmeid, kui nende platvormid sellise sisuga kokku puutuvad. Samal ajal kehtestatakse tugevad kaitsemeetmed, et tagada väljendus- ja teabevabaduse täielik austamine. Pärast määruse jõustumist 7. juunil 2022 ei ole kõik liikmesriigid võtnud oma siseriiklikku õigusse üle kõiki määruses sätestatud nõudeid. Seetõttu leiab komisjon, et Belgia, Bulgaaria, Tšehhi, Taani, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Itaalia, Küpros, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Austria, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Soome ja Rootsi ei ole täielikult täitnud määrusest tulenevaid kohustusi ning neil on nüüd komisjonile vastamiseks aega kaks kuud. Rohkem infot.
Komisjon kutsub Eestit ja veel kolme riiki üles järgima laste seksuaalse kuritarvitamise direktiivi
Komisjon otsustas saata ametlikud kirjad Eestile (INFR(2019)2229), Tšehhile, Kreekale ja Horvaatiale, et tagada laste seksuaalset kuritarvitamist käsitleva direktiivi (direktiiv 2011/93/EL) kõigi nõuete korrektne ülevõtmine. Direktiiv kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama miinimumeeskirjad, millega määratletakse kuriteokoosseisud ja karistused laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise, lasteporno ning lapse seksuaalsel eesmärgil ahvatlemise korral. Samuti kehtestatakse direktiiviga sätted, et tugevdada kõnealuste kuritegude tõkestamist ja kuriteoohvrite kaitset. Tšehhil, Eestil, Kreekal ja Horvaatial on nüüd komisjoni esitatud väidetele vastamiseks aega kaks kuud.
Võitlus rassismi ja ksenofoobia vastu: komisjon saadab Eestile, Poolale ja Soomele ametlikud kirjad ning nõuab tungivalt, et Kreeka ja Ungari võtaksid nõuetekohaselt üle ELi õigusnormid, millega kriminaliseeritakse vaenukõne ja vaenukuriteod
Kriminaalõiguse vahenditega rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemist käsitleva raamotsuse (nõukogu raamotsus 2008/913/JSK) eesmärk on tagada, et rasked rassismi- ja ksenofoobiailmingud, nagu avalik vägivallale või vihkamisele õhutamine, oleksid kogu Euroopa Liidus karistatavad tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate kriminaalkaristustega. Täna saatis Euroopa Komisjon täiendavad ametlikud kirjad Eestile (INFR(2016)2048), Poolale ja Soomele. Komisjon oli varem saatnud Eestile ametliku kirja 30. oktoobril 2020. Nimetatud riigid esitasid komisjoni tõstatatud probleemide kohta uut teavet, kuid komisjon leidis lisaks ametlikes kirjades juba loetletud probleemidele täiendavaid ülevõtmisega seotud küsimusi. Neil kolmel liikmesriigil on nüüd komisjoni ametlikule kirjale vastamiseks aega kaks kuud.
