Õhukvaliteet: komisjon kutsub Eestit üles täitma õhukvaliteeti käsitlevaid ELi õigusnorme
Komisjon kutsub Eestit (INFR(2022)2134) üles viima oma siseriiklikud õigusaktid täielikult kooskõlla õhukvaliteeti käsitlevate ELi õigusaktidega (direktiiv 2004/107/EÜ arseeni, kaadmiumi, elavhõbeda, nikli ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisalduse kohta välisõhus ning direktiiv 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta, muudetud direktiiviga 2015/1480). Euroopa rohelises kokkuleppes, milles on seatud nullsaaste eesmärk, on olulisel kohal vähendada õhusaastet, mis on üks peamisi terviseohtusid. Kõnealused direktiivid näevad ette meetmed õhukvaliteedi eesmärkide määratlemiseks ja seadmiseks. Need hõlmavad välisõhu kvaliteedi hindamist, välisõhu kvaliteedi kohta teabe hankimist, välisõhu kvaliteeti käsitleva teabe avalikkusele kättesaadavaks tegemise tagamist, õhukvaliteedi säilitamist ja parandamist ning liikmesriikide vahelise tihedama koostöö edendamist õhusaaste vähendamisel. Eesti ei ole nõuetekohaselt üle võtnud nende direktiivide teatavaid nõudeid, näiteks neid, mis on seotud proovivõtukohtade, kvaliteedi tagamise ja kvaliteedikontrolli süsteemide ning asukoha valiku dokumenteerimisega. Seetõttu saadab komisjon Eestile ametliku kirja ja annab talle kaks kuud aega vastamiseks ja komisjoni osutatud puuduste kõrvaldamiseks.
Loodus: komisjon kutsub Eestit üles oma Natura 2000 alasid tõhusalt haldama
Terroristlik veebisisu: Komisjon nõuab, et 22 riiki, sealhulgas Eesti järgiksid terroristliku veebisisu määrust
Komisjon otsustas algatada rikkumismenetluse, saates ametlikud kirjad 22 riigile, sealhulgas Eestile (INFR(2022)2117) terroristliku veebisisu levitamise vastu võitlemist käsitleva määruse ((EL) 2021/784) ebaõige rakendamise eest. Määruse täieliku rakendamise tagamine on äärmiselt oluline selleks, et terroristid ei saaks kuritarvitada internetti oma ideoloogia levitamiseks, hirmutamiseks, radikaliseerimiseks ja kodanike värbamiseks internetis. Määrusega nähakse ette õigusraamistik, et tagada terroristliku veebisisu eemaldamine ühe tunni jooksul pärast riikliku pädeva asutuse väljastatud eemaldamiskorralduse kättesaamist ning kohustatakse ettevõtjaid võtma erimeetmeid, kui nende platvormid sellise sisuga kokku puutuvad. Samal ajal kehtestatakse tugevad kaitsemeetmed, et tagada väljendus- ja teabevabaduse täielik austamine. Pärast määruse jõustumist 7. juunil 2022 ei ole kõik liikmesriigid võtnud oma siseriiklikku õigusse üle kõiki määruses sätestatud nõudeid. Seetõttu leiab komisjon, et Belgia, Bulgaaria, Tšehhi, Taani, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Itaalia, Küpros, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Austria, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Soome ja Rootsi ei ole täielikult täitnud määrusest tulenevaid kohustusi ning neil on nüüd komisjonile vastamiseks aega kaks kuud. Rohkem infot.
Komisjon kutsub Eestit ja veel kolme riiki üles järgima laste seksuaalse kuritarvitamise direktiivi
Võitlus rassismi ja ksenofoobia vastu: komisjon saadab Eestile, Poolale ja Soomele ametlikud kirjad ning nõuab tungivalt, et Kreeka ja Ungari võtaksid nõuetekohaselt üle ELi õigusnormid, millega kriminaliseeritakse vaenukõne ja vaenukuriteod
Kriminaalõiguse vahenditega rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemist käsitleva raamotsuse (nõukogu raamotsus 2008/913/JSK) eesmärk on tagada, et rasked rassismi- ja ksenofoobiailmingud, nagu avalik vägivallale või vihkamisele õhutamine, oleksid kogu Euroopa Liidus karistatavad tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate kriminaalkaristustega. Täna saatis Euroopa Komisjon täiendavad ametlikud kirjad Eestile (INFR(2016)2048), Poolale ja Soomele. Komisjon oli varem saatnud Eestile ametliku kirja 30. oktoobril 2020. Nimetatud riigid esitasid komisjoni tõstatatud probleemide kohta uut teavet, kuid komisjon leidis lisaks ametlikes kirjades juba loetletud probleemidele täiendavaid ülevõtmisega seotud küsimusi. Neil kolmel liikmesriigil on nüüd komisjoni ametlikule kirjale vastamiseks aega kaks kuud.
