Selle aasta esimeses kvartalis sündis esialgsetel andmetel 15 last vähem ning suri 921 inimest rohkem kui 2020. aastal esimese kolme kuuga. Abielusid sõlmiti 295 ja lahutusi vormistati 75 võrra vähem kui aasta varem.
Eelmisel aastal registreeriti Eestis esialgsetel andmetel 13 127 sündi, neist 3185 esimeses kvartalis. Tänavu on kolme esimese kuuga sündinud veidi vähem ehk 3170 last. „Jaanuaris langes sündimus viimaste aastatega võrreldes kõige enam. Alates veebruarist sündimus siiski tõusis ning märtsis registreeritud 1230 sündi oli kevadkuu viimaste aastate kõige suurem sündide arv,“ ütleb statistikaameti analüütik Koit Meres.
Esialgsetel andmetel suri tänavu jaanuaris 1671, veebruaris 1464 ja mätsis 1819 inimest. Esimeses kvartalis registreeriti seega kokku 4954 surma. „Võrreldes eelmise aastaga suurenes surmade arv nii jaanuaris, veebruaris kui ka märtsis, mis viitab selgelt koroona mõjule. Jaanuaris ja veebruaris on samas suurusjärgus surmasid olnud ka varasematel aastatel, tänavu märtsis surnud inimeste arv oli aga rekordiliselt kõrge,“ kinnitab Meres.
Eelmise aasta esimese kolme kuuga abiellus 1092 paari, tänavu kõigest 797. „Sõlmitud abielude väikeses arvus ei ole aga midagi erakordset, näiteks 2018. aastal oli esimeses kvartalis abiellujaid veelgi vähem. Lisaks tuleb arvestada, et 2020. aasta veebruaris oli mitu maagilist kuupäeva, mis peegeldus ka abielude arvu suurenemises. Seega näib, et inimesed leiavad piirangutest hoolimata võimaluse abiellumiseks ega soovi olulist sündmust teadmata kaugusesse edasi lükata,“ leiab statistikaameti analüütik.
Abielulahutusi registreeriti tänavu esimese kolme kuuga 632. „Viimaste aastate statistika viitab üha selgemalt lahutuste arvu vähenemise trendile. Võib arvata, et lisaks üldisele trendile on lahutuste arvu vähenemise juures teatav roll siiski ka koroonaviiruse levikust tingitud piirangutel,“ lisab Meres.
Täpsema info surmajuhtude esialgsete registreerimisandmete kohta leiab siit, sündide kohta siit, abielude kohta siit ja lahutuste kohta siit.
