Eriolukorra tõttu kukkus laevareisijate arv märkimisväärselt.
Statistikaameti andmetel vähenes sadamate kaudu reisijate arv teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 74%, kaupade vedu jäi aga samale tasemele.
Statistikaameti analüütiku Birgitta Ojamaa sõnul on selgelt näha, et reisiliiklus sadamate kaudu sai eriolukorra liikumispiirangute tõttu kannatada. „Teises kvartalis kasutas rahvusvahelistel vedudel Eesti sadamate teenuseid 558 300 ja esimeses kvartalis 1,6 miljonit sõitjat. Eelmise aasta teises kvartalis oli aga 2,9 miljonit laevareisijat. Kruiisireisijaid Eestit külastada ei saanud, kuna eriolukorra tõttu jäid need reisid ära,“ täheldas Ojamaa.
Välismaalt saabus laevadega 82% vähem reisijaid kui eelmisel aastal. Soomest saabujate arv kukkus 77% ja Rootsist 92%. Soome reisijate arv vähenes aga 79% ja Rootsi 90%.
Eesti meretranspordiettevõtted tegid regulaarliinidel 4965 reisi, neist kolm neljandikku moodustasid peamiste riigisiseste liinide reisid. Eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes vähenes reiside arv kokku viiendiku võrra, rahvusvahelistel liinidel 41% ja peamistel riigisisestel liinidel 16%. Regulaarliinidel oli sõitjaid mullusega võrreldes 71%, rahvusvahelistel liinidel aga 82% ja peamistel riigisisestel liinidel 43% vähem.
Sadamate kaudu veeti laevadega 500 700 sõidukit. Neist 57% olid sõiduautod ning 40% veoautod ja haagised, ülejäänud olid bussid ning muud sõidukid. Teises kvartalis veeti Eesti sadamate kaudu 42% vähem sõidukeid kui eelmisel aastal, riigisiseselt 31% vähem.
Kaupa veeti Eesti sadamate kaudu 10 miljonit tonni, mis on ligikaudu sama palju kui eelmise aasta teises kvartalis. Üle poole veetud kaubast oli transiitkaup. Ligi neljandik kaubast lastiti sadamates välismaale vedamiseks ja ligi viiendik kaubast laaditi Eesti sadamates laevadelt maha.
Põhiline meretranspordiga veetav kaubagrupp oli koks ja rafineeritud naftatooted, mida veeti enamasti transiitkaubana ja mis moodustas kolmandiku kõigist Eesti sadamates käideldud kaupadest. Teine suur kaubagrupp oli kemikaalid, keemia-, kummi- ja plasttooted, mis moodustas veetud kaupadest viiendiku ning liikus samuti põhiliselt transiitkaubana. Koksi ja naftatoodete vedu suurenes võrreldes eelmise aastaga 6%, kemikaalide ja kummitoodete vedu aga 12%.
