Üle Eesti on energiakulude hüvitamiseks laekunud üle 60 000 taotluse, millest 39 000 osas on kohalikud omavalitsused teinud positiivse otsuse hüvitis välja maksta.
Elektri-, gaasi- ja kaugküttearvete toetusest 88 protsenti on makstud elektrikulude hüvitamiseks, üheksa protsenti gaasikuludeks ja kolm protsenti kaugkütteks, keskmiselt välja makstud toetussumma on 156 eurot, vahendab BNS.
Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul on omavalitsused olnud inimestele taotlemisel heaks partneriks. „Tänaseks on energiahüvitise taotluse esitanud rohkem kui 60 000 Eesti peret, kellele on välja makstud kokku 6,1 miljonit eurot,“ rääkis minister. „Tundub, et esialgne taotlemise hoog hakkab raugema, kindlasti mängib siin oma rolli ka valitsuse kehtestatud hinnalagi elektrile ja gaasile, mis arved automaatselt väiksemaks teeb,“ lisas Aab.
Olenemata kehtestatud elektri ja gaasi universaaltoetusest jätkub omavalitsustes energiaarvete hüvitamine samadel alustel kevadeni. Kuni keskmise sissetulekuga pere saab veel jaanuari kuni märtsi elektri, gaasi ja kaugkütte eest hüvitist taotleda. Elektri ja gaasi arved on küll mõnevõrra väiksemad, kuna sealt on uue meetme jagu automaatselt maha arvatud, ent siiski võib ülejäänud koguselt tagasi saada arvestatava kuluosa.
Hüvitist energiakulude katteks saab pere, kelle sissetulekud jäävad alla mediaantaseme. Seda arvutatakse ühe täiskasvanu kohta 1126 eurot kuus, iga järgmise vähemalt 14-aastase inimese kohta 563 eurot ja 13 või nooremate laste kohta 338 eurot. Infot selle kohta, kas perel on hüvitisele õigus ning kui suur see võiks ligikaudu olla, saab vaadata hüvitise kalkulaatori abil.
Hüvitatakse 80 protsenti elektri, gaasi ja kaugkütte hinnatõusu osast septembri kuni märtsikuu eest. Toetuse ülempiir kõigi energiakulude peale kokku on 500 kuus ja alampiir 10 eurot taotluse kohta.