Keskkonnaameti järelevalve tegutseb igapäevaselt selle nimel, et inimeste keskkonnateadlikkus oleks suurem. Inimesed vajavad erinevate nõuete ja kohustuste osas mõistmist, miks need on olulised, kui mõistmine tekib, siis paraneb ka õiguskuulekus. Enamus rikkumisi on läbi keskkonnateadlikkuse kasvu ennetatavad.
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja järelevalve valdkonnas Olav Avarsalu ütles, et paraku leidub inimesi, kes ikka ja jälle tahtlikult seadusi rikuvad ning nemad vajavad karmimat lähenemist, mille saavutamiseks on vaja selgeid keskkonnakahju definitsioone ning menetlusõigusi. „Väärkäitumine ei tohi anda konkurentsieelist, samuti on väga oluline, et keskkonnakuritegudesse suhtutakse sama tõsiselt ja võideldakse samade meetoditega, kui teiste majandus- ja peitekuritegevuse liikidega,“ rääkis Avarsalu.
Keskkonnaametis töötab hetkel 118 inspektorit, kellest 39% töötab keskkonnakaitse suunal, 31% kalakaitse suunal ning 30% looduskaitse suunal. 2023. aastal tegid Keskkonnaameti inspektorid Eestis 7725 kontrolli, lahendati ligikaudu 5200 kaebust ja eemaldati 895 selguseta kuuluvusega püügivahendit. Ligikaudu iga kaheksas kontroll lõppes menetlusega. Möödunud aastal alustasid Keskkonnaameti töötajad 991 väärteomenetlust ning 351 haldusmenetlust. Alustatud kriminaalasju oli 2023. aastal 17 – 10 neist looduskaitse, kolm keskkonnakaitse, kaks kalakaitse ja jahi ning kaks muus valdkonnas.
2023. aastal deklareeriti keskkonnatasusid kaevandamise, jäätmete kõrvaldamise, õhu või vee saastamise või vee erikasutusõiguse eest kokku 101 862 000 euro eest.
