Aeg- ajalt võib meediast, eriti sotsiaalmeediast, lugeda inimeste pahameelt, et on pöördutud, kas ise või oma lähedast saates, erakorralise meditsiini osakonda (EMO) ja ei olda mingis osas rahule jäädud. Enamikul juhtudel on rahulolematuse põhjused tingitud lihtsalt teadmatusest, millised on EMO võimalused patsientide abistamiseks ja miks kulub selles osakonnas nii palju aega. Iga nurinat ja kaebust on minu, kui pühendunud erakorralise meditsiini õe, jaoks valus lugeda, sest mina tean, millist ennastohverdavat ja rasket tööd iga meeskonnaliige teeb.
Siinkohal soovingi anda oma panuse selleks, et patsiendid oleksid edaspidi teadlikumad, mis ootab neid ees, kui nad on otsustanud pöörduda erakorralise meditsiini osakonda, milliste probleemide korral me aidata saame ja millele kulub aeg.
Esimesena võtab Teid vastu ja kuulab Teie pöördumise põhjuseid triaažiõde, kes hindab Teie tervislikku seisundit ning Teie kaebuste alusel otsustab, kas meil on võimalik Teid oma osakonnas uurida ning ravida või on Teil vajalik pöörduda perearsti poole.
Vajadusel anname ka soovitusi, kuidas kodus ise hakkama saaksite. Kui Teid on otsustatud vastu võtta ja selleks osakonda vormistatud, siis olenevalt Teie tervislikust seisundist palutakse Teil edasist tegevust oodata ootesaalis või viiakse/juhatatakse Teid teise saali voodikohale. Seejärel, esimesel võimalusel, tuleb Teiega vestlema arst või arst-resident, kes kogub Teie jutu põhjal anamneesi ning selle alusel otsustab, milliseid uuringuid Te vajate ning vajadusel määrab esmase ravi.
Kui arst on oma korraldused õele edastanud, siis tuleb õde neid täitma – võtab vajalikud vereanalüüsid, tavaliselt paigaldab kanüüli ja kui korraldus ette näeb, siis manustab selle kaudu Teile ka ravimeid. Olenevalt sellest, mis uuringud on Teile määratud, siis järgmisena käite uuringutel – kas röntgenis, ultrahelis või kompuutertomograafias. EMO ei teosta magnetresonantstomograafiat ega sondi neelamist (välja arvataud eluohtliku seedetrakti verejooksu puhul). Kui kõik arsti korraldused on täidetud, siis algab Teie jaoks kõige raskem osa, ootamine…
Kõikide analüüside-uuringute vastuste saabudes vaatab arst need üle ning nende põhjal otsustab, mida edasi teha- saata Teid koju, tellida veel mõned lisaanalüüsid/-uuringud või kutsuda osakonnast konsultant, kelle otsustada jääb, kas ta võtab Teid statsionaarsele ravile, saadab hetkel koju ja edasi perearstile või hoopiski enda ambulatoorsele vastuvõtule. Kõik tundub imelihtne ja peaks sujuma nagu kellavärk, kas pole!?
Paraku peab meile pöördudes alati arvestama, et tegemist on erakorralise meditsiini osakonnaga, kuhu iga hetk võib saabuda väga raskes seisundis patsient, mõnikord ka mitu korraga (nt. tulekahjude, avariide ohvrid) ja meie jaoks on alati prioriteediks need, kelle seisund on raskem. Kelle tervislik seisund võimaldab oodata, need ka ootavad pikemalt. Kindlasti mitte personali pahatahtest, viitsimatusest tööd teha ega isiklikust vimmast Teie vastu, vaid selline lihtsalt on meie osakonna eripära. Kui Teie seisund järsult halveneb, siis loomulikult pöördutakse koheselt Teid abistama ning jäävad teised inimesed ootele. Seepärast ka eelpool rõhutasin, et arst tuleb teie juurde esimesel võimalusel, olenevalt Teie seisundist.
Meil on olemas juhend, mille alusel me patsiente kategoriseerime ning selle alusel on määratud ka soovituslikud ajad, mille jooksul arst Teieni peaks jõudma. Nii kaua kui Te meie osakonnas viibite, toimub ka pidevalt Teie seisundi hindamine, kuigi Te ise seda võibolla ei märka. Voodikohal olles on teil küljes aparaat, mille abil saame pidevalt Teie elutähtsaid näitajaid, nagu pulss ja vererõhk, jälgida.
Kui Te olete ootesaalis ning enesetunne halveneb, siis tulge alati sellest teatama või hõigake õde enda juurde, et me saaksime Teie seisundi kiirelt uuesti üle vaadata ning vajadusel Teid teise ruumi pideva jälgimise alla panna.
Isegi kui kõik sujub, olete koheselt arstiga rääkima ja uuringutele saanud ega kedagi kriitilisemas seisundis vahele ei tule, siis aega kulub meie osakonnas siiski mitmeid tunde. Paraku ei ole see ajakulu meie osakonnast sõltuv, vaid kõik analüüsid, mis on laborisse saadetud, peab aparaat ära analüüsima ja vastused andma, kõik radioloogilised uuringud peab radioloog üle vaatama ning oma vastused kirjutama.
Võimalik, et tehnoloogia areneb peagi sinnani, et aparaat annab peale uuringut koheselt ise vastused, aga praegu meil seda ei ole ning neid peab leidude põhjal kirjeldama inimene, kes teeb samuti oma tööd hoolega.
Vereanalüüside vastused saabuvad 1-1,5 h tunniga, radioloogiliste uuringutega läheb samuti keskeltläbi tund. Kui Teile on tellitud lisaanalüüse või –uuringuid, siis ooteaeg pikeneb.
Uskuge mind, mitte keegi ei hoia Teid seal ilmaasjata kinni ja niipea kui on võimalik Teid edasi suunata või koju saata, siis seda ka tehakse. Iga töötaja huvi on see, et asjad sujuksid ning liiguksid kiiresti, kuid on palju meist mittesõltuvaid tegureid – kriitilisemas seisundis patsiendid, ootejärjekord radioloogiliste uuringute kabinettides, laboriaparaadi töökiirus jne.
Palume oma patsientidelt mõistvat suhtumist ning koostöövalmidust selles pidevas muutumises ning liikumises. Kõik meie meeskonnaliikmed teevad oma tööd südame ja armastusega, muud moodi ei olekski selles osakonnas võimalik ellu jääda, kuna töö on raske nii psüühiliselt kui ka füüsiliselt.
Anname iga päev endast parima, et Teie viibimine meie osakonnas võimalikult meeldivaks ja sujuvaks teha ning kui Teil on muresid/kaebuseid, siis ootame seda tagasisidet koheselt, et probleem oleks võimalik kohapeal lahendada, mitte hiljem sotsiaalmeediast lugedes. Iga negatiivne ja mõtlematult kirja pandud kommentaar teeb kahju nendele inimestele, kes on oma tööle pühendunud ja teevad seda siirast soovist Teid aidata. Hoidke oma EMOde töötajaid, sest meie missiooniks on Teid aidata!
