Allan Puur, rahvastikuteaduse professor Tallinna Ülikoolist, rääkis ERR-ile, et viimase viie aasta jooksul on Eestis sündide arv vähenenud neljandiku võrra, eriti märkimisväärne langus on toimunud viimasel kahel aastal. Peamiseks lühiajaliseks põhjuseks nimetas Puur elukalliduse tõusu. Statistikaameti andmetel sündis oktoobris 980 last, aasta jooksul pole sündide arv ületanud tuhandet. Puur seostab langust mitmete teguritega, sealhulgas COVID-19 pandeemia, Ukraina sõja ja majandusolukorra halvenemisega.
- aasta suurim sündide langus (12,2%) ei ole otseselt seotud pandeemia ega Ukraina sõjaga. Elukalliduse tõus, mis algas 2021. aasta alguses, on peamine languse põhjus. Norstat’i küsitlus näitab, et inimesed peavad elukalliduse tõusu peamiseks mõjutajaks perede ja laste saamise plaanidele.
Puur rõhutab, et majanduskriisi mõju on tavaliselt nähtav hõive vähenemises ja töötuse suurenemises, kuid elukalliduse tõus on samuti märkimisväärselt halvendanud inimeste toimetulekut. Vanemahüvitise reaalväärtuse vähenemine ja üldine majanduslik ebakindlus on samuti mõjutanud laste saamise plaane.
Lapsevanemaks saamise iga on Eestis tõusnud, keskmiselt läheneb see nüüd 29 eluaastale. Vanuse tõus vähendab sündide arvu. Eestis on sünnitusealiste naiste arv vähenenud, mis on samuti mõjutanud sündide arvu.
Soovitud laste arv on samuti langenud. Praeguste noorte keskmine soovitud laste arv on 1,9, mis on allpool taastepiiri (2,1 last). Puur selgitab, et languse peamiseks põhjuseks on elukalliduse tõus ja selle mõju perekondadele. Ta leiab, et kuigi Eesti on perepoliitikasse palju panustanud, on vaja rohkem teha, et suurendada laste saamise soovi. Puur rõhutab, et tuleb mõista, miks pere ja lapsed on inimeste jaoks väiksema tähtsusega, ning leida viise selle mõjutamiseks.
Err.ee
