Riigile kuuluvad elektri süsteemihaldur Elering ja suurim elektritootja Eesti Energia sõlmisid lepingu, millega panid paika mõlema õigused ja kohustused, kui on vaja eriolukorras tagada Eesti elektrivõrgu töös hoidmine ja tarbijate elektriga varustatus.
Eleringi juht Taavi Veskimägi ütles ERR-ile, et Venemaa Ukrainasse sissetungist alates on Eesti Energiaga töötatud täiendavalt selle nimel, et aru saada, millistes oludes milliseid võimsusi on Eleringil võimalik Narva elektrijaamadest saada, et tagada Eesti elektrivõrgu töös hoidmine.
“Et kui kiiresti nad saavad oma plokid külmast olekust käima. Pole saladus ka jahutusvee küsimus, millistes oludes kui palju võimsust on võimaik kätte saada ja me selle lepinguni eelmisel nädalal jõudsime, see on allkirjastatud. Me loodame, et see toob selguse selles osas, mis on poolte õigused-kohustused, kui peaks tekkima eriolukord ja meil on vaja Narva elektrijaamu enam või need oluliselt kriitilisem osa Eesti elektrisüsteemist ja sellega me hoiaksime tuled põlemas.” ütles Veskimägi.
Lisaks Narva jõe tammide allalaskmisele, millega tekiks Eesti Energial probleemid jahutusvee hankimisega Narva jaamadele, võib Venemaa Eesti elektrisüsteemi proovida halvata ka selle lahtiühendamisega enda võrgust, millega kaoks Eesti võrgu tööshoidmiseks vajalik inerts.
Eestil peaks end Vene võrgust lahti ühendama ja Mandri-Euroopa võrguga liituma 2025. aasta lõpuks, see plaan pole muutunud ja tulevikus inertsi hoidmiseks ehitab Elering paari aastaga kolm sünkroonkompensaatorit. Kui Venemaa peaks Eesti varem lahti ühendama, peaks Eestis kasutama inertsi hoidmiseks Narva elektrijaamade seadmeid.
Veskimägi sõnul valmib esimene sünkroonkompensaator järgmise aasta esimeses kvartalis, ülejäänud kaks 2024. aastal. Ukraina sõja tõttu pole plaane muudetud ja ise erakorraliselt end Vene võrgust lahti ühendada Eesti ei kavatse.
“Need on olnud ka argumendid selle vastu, kui on küsitud, miks ei sünkroniseeri Mandri-Euroopaga enne – me ehitame liine, sünkroonkompensaatorjaamu, uut elektrisüsteemi juhtimissüsteemi ja palju muid asju. Me tahaksime, et need oleksid valmis. Kui kõik need asjad ei ole valmis, me saame ka ilma hakkama, aga tarbijale on see kallim ja riskid on suuremad, kuivõrd praegu on tööriistakast väiksem. Me ise ei tee seda esimest sammu ja ei hakka kuidagi lahti ühendama,” lausus Veskimägi.
Veskimägi sõnul suudavad Narva elektrijaamad eriolukorras Eesti võrgu vajaliku inertsi tagada, kuid see ei ole pikaaegne lahendus. Sünkroonkompensaatorid suudavad vajaliku inertsi tagada neli kuni kuus korda odavamalt ning nende eluiga on erinevalt Narva jaamade vananenud seadmetest 40 aastat, märkis ta.
Eleringi ülesandeks on tagada elektri ja gaasi varustuskindlus.
Err.ee
