Kui gaasipuuduse korral tagab riik esmajärjekorras elamute gaasiga varustatuse, siis elektrivõimsuste nappimisel on olukord vastupidine ning esimesena hakatakse välja lülitama just elamuid. Elamupiirkonnad ei jääks siiski pikemaks ajaks elektrita, vaid väljalülitamised toimuksid roteeruvalt, paari tunni kaupa.
“Põhjus on selles, et maagasi ja kütte osas kehtib väga konkreetne Euroopa Liidu direktiiv, mis ütleb, et kodutarbijad on kõige viimane prioriteet, keda välja lülitada. Ja mingil määral on see ka loogiline, sest soojus on väga oluline inimeste jaoks, ellujäämise ja toimimise jaoks,” ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) kriisireguleerimise osakonna juhataja Priit Saar.
Elektrivarustuses on elutähtsa teenuse nõuete kehtestamisega seatud esikohale sellised objektid, millest sõltub otseselt inimeste elu ja tervis, ehk kõige prioriteetsemas grupis on haiglad, hooldekodud ja häirekeskused, sest häirekeskus telefonil 112 peab olema kättesaadav ja nende kaudu tulevad korraldused ka politseile, päästjatele, kiirabile, kui on vaja inimestele appi minna, selgitas Saar.
“Aga inimestele sooja tagamiseks – selleks, et katlamajad ja pumbajaamad töötaksid, et vesi liiguks ja kaugkütte sõlmpunktid toimiksid – oleme paigutanud teise kategooriasse erinevate oluliste elutähtsate teenuste osutajate kriitilise infrastruktuuri, sealhulgas ka kaugkütte ja ühisveevärgi,” lisas MKM-i kriisireguleerimise osakonna juht. “Seal on ka näiteks sideettevõtted, telekommunikatsiooni kriitiline taristu ja seal on ka erinevad tanklad, et vedelkütuse kättesaadavus oleks ka tagatud,” jätkas ta. “See on nagu lisakaitsevall, aga loomulikult kõik need kriitilised ettevõtted peavad veel looma ka teise kaitsevalli ja selleks on autonoomne elektritoide,” märkis Saar.
“Ja siis kolmandas, neljandas ja viiendas kategoorias tulevad juba teised tarbijad. Ja tõesti, viiendas on inimeste kodud, kortermajad,” lisas Saar.
Elamutest prioriteetsemad on erinevad tööstusettevõtted ja ka avaliku kogunemise kohad – näiteks kaubanduskeskused, teatrimajad, spordisaalid. Saar rõhutas, et prioriteetide nimekirja uuendatakse ja täiendatakse regulaarselt.
Tema sõnul suhtleb võrguettevõte Elektrilevi jooksvalt klientidega ning annab neile teada, mis prioriteedigrupis nad on.
Prioriteetsete ettevõtete ja asutuste nimekiri ei ole siiski avalik dokument, kuna sellest saaks liiga palju kriitilist infot ka Eestile vaenulikud jõud, märkis Saar. “Selline üldine kirjeldus on avalik info, aga täpset nimekirja ettevõtetest ei saa levitada, sest see on liiga tundlik informatsioon. Eriti veel Elektrilevi infosüsteemis, kus objektide nimekirjas kajastub ka nende elektri infrastruktuuri andmestik ja see oleks liiga sensitiivne. Aga üldiselt on meil viis kategooriat ja kes üldistatult kategooriates on, see on avalik informatsioon,” rääkis ta.
Väljalülitamine käiks rotatsiooni korras
Saar selgitas ka, et elamute elektrivõrgust väljalülitamine toimuks üldjuhul rotatsiooni korras, paari tunni kaupa – nii, et ükski elupiirkond ei jääks pikemaks ajaks ilma vooluta.
“Kui võimsust on vähem puudu, mõned kümned megavatid, siis Elering annab sellest teada Elektrilevile, et kuskil piirkonnas on sel ajaperioodil tekkinud võimsuse defitsiit ja siis Elektrilevi vaatab oma infrastruktuurikaardi peale ja lülitaks välja neid tarbijaid, mis kõige vähem puudutavad erinevaid ühiskondlikke teenuseid. See toimuks eelkõige roteerumise raames, et kaheks tunniks kaob elekter ära, kahe tunni pärast tuleb elekter tagasi. Just nimelt, et ei oleks nii, et lülitatakse täiesti välja pikaks perioodiks, vaid toimuks lühiajalised väljalülitamisel,” rääkis ta.
Saar tõi näiteks Tallinna, kus on palju tarbimist koondunud magalarajoonidesse, kus aga praktiliselt pole suuri tööstusettevõtteid. “Kui magalate vahel näiteks roteerida Lasnamäe-Õismäe-Mustamäe, siis seal suurettevõtteid ei ole, aga samal ajal saab sellise roteerumisega võimsuse ja tarbimise kiiresti tasakaalu. Aga see kõik sõltub väga palju olukorrast, aastaajast, sellest, kui palju võimsust on puudu,” märkis ta.
Sama rääkis ka Elektrilevi varahalduse valdkonna juht Rasmus Armas: “Ette teada oleva elektrinappuse korral annab süsteemi operaator teada puudu jääva võimsuse ja aja ning selle perioodi raames korraldame meie omas võrgus tarbimise väljalülitamist. Võimalusel teeme seda roteeruvalt ehk lülitame paari tunni kaupa kliente ümber.”
Saare sõnul ei ole sellist roteerimist Eesti varem läbi tehtud, kuid seda on harjutanud lauaõppustel ning selle kohta on kriisiplaanid olemas. “See on põhistsenaarium, mis võiks aset leida, kui meil tekiks tõsisem elektri varustuskindluse häire,” ütles ta.
“Kui elektri puudumine on ette teada, siis saame koostada vastavad roteerumise ajakavad ja ka kliente sellest otse teavitada,” märkis Armas.
Eriolukorras toimub automaatne väljalülitamine
Kui aga võrgus tekib ootamatult suurem võimsuse puudujääk, siis toimuks madalama kategooria tarbijate automaatne väljalülitamine, selgitas Saar. “Aga see oleks juba väga ekstreemne olukord, mille tõenäosust me pigem praegu ei näe, sest meil on selleks erinevates faasides nii palju võimsust. Ja kindlasti see pigem ei ohusta kõrgemaid kategooriaid,” rääkis Saar.
Tema selgituse kohaselt on süsteemihalduril Elering kohustus tagada elektrisüsteemi kui terviku toimimine ning kui sellele tekib oht, siis toimub välja lülitamine väga kiiresti ning lähtuvalt tehnilistest parameetritest.
“Kuna matemaatiliselt peavad toodetavad võimused ja tarbimine tasakaalus olema, siis lülitatakse välja need tarbijad, kus seda kõige kiiremini saab saavutada,” rääkis Saar. Sellises olukorras ei pruugi olla aega nendele otsustele luba küsida.
Elektrilevi esindaja Armas selgitas, et elektri väljalülitamine toimub keskpinge liinide kaupa. “Seost ei ole tänava ehk rajooniga, aga suuruse mõistes on tegemist mingi piirkonna osaga, mis on suurem kui kvartal. Kokku on selliseid keskpinge liine 256, mida saame välja lülitada ning see hõlmab üle 50 protsendi Eesti kogutarbimisest,” märkis Armas.
Saar rõhutas eraldi, et olukorras, kui tekib ekstreemne kriis, sõjaolukord, küberrünnak või mingi väga tõsine torm, peaks kõrgema kategooria objektid nagu haiglad, sideettevõtjad ja muud olema valmis ka selleks, et nad kaitsevad oma taristut lisaks veel ka autonoomse elektritoitega.
Kaks tundi katkestust oleks optimaalne
Saar rääkis ka, et kriisiplaanide koostamisel on kaalutud kahetunniseid katkestusi, kuna sellega ei kaasneks ka külmal ajal veel tõsiseid tagajärgi taristule.
“See ei too veel kaasa seda, et veetorud hakkavad külmuma. Aga kui periood läheb pikemaks, siis läheb inimeste elu ebamugavamaks ja võivad tekkida ka kahjustused taristule – külmumised, katkiminekud, muud sellised asjad,” ütles ta.
Veevarustus ja küte seisukuvad
Kuna üldjuhul on korruselamute puhul vee- ja soojasõlmed maja elektrisüsteemiga seotud, siis elektri kadumisel seiskuvad ka need, tõdes Armas.
Sama rääkis Tallinna soojaettevõtte Utilitas esindaja. “Kui elekter võetakse kortermajadest ära, siis ei saa töötada ka tsirkulatsioonipumbad ning automaatika, mis majade süsteeme juhib,” ütles Utiltase pressiesindaja Olga Petrova.
Utilitaselt tuleb küll hoonetesse soe vesi, aga kui majasisesed süsteemid elektrikatkestuse tõttu seisavad, ei saa joogivett ega kütteks kasutatavat sooja vett korterite torustikesse pumbata, tõdes ta. Sellise olukorra ärahoidmiseks oleks kortermajadesse vaja reservelektrivarustuse süsteemi, lisas Petrova.
Ka Saar rääkis, et reservgeneraatorite paigaldamist on ühistutega arutatud.
“Aga kui elekter läheb kahe tunni kaupa ära ja katkestused käivad ka mitu päeva, siis üldjuhul inimesed elavad selle üle ja ei ole vaja hakata nüüd generaatorit kortermajas käivitama,” tõdes ta.
Elektrilevi varahalduse juht Rasmus Armas märkis, et see on ka üks põhjus, miks väljalülitamisi hakataks võimaluse korral tegema roteeruvalt.
Err.ee
