Elektrilevi annab nõu: äikesega kaasnevad varjatud ohud, mida annab vältida
Äikest on Eestis ligikaudu 20-25 päeval aastas. Kuidas käituda, et me ise ja ka meie kodu oleks äikese sähvides võimalikult kindlana kaitstud?
Äikese periood ulatub Eestis hiliskevadest sügiskuudeni välja. Tõsi, perioodide intensiivsus on nihkunud kalendri vaates järjest varasemaks. Piksenooled võivad Eestimaa inimeste hinges ärevust tekitada maikuust kuni septembrini.
Oluline on endale teadvustada, millised nähtused äikesega kaasnevad, et nende mõjuks valmis olla – kuumalaine, rahe, paduvihm, tugev tuul trombide ja tornaadodeni välja. Osade loodusnähtuste ilminguga võib kaasas käia meeletu purustusjõud. Näiteks Lõuna-Eestis oli aastate eest juhtum, kus tromb purustas mängeldes kõrgepinge õhuliinid, nii muuseas.
Raudne reegel ütleb, et mitte mingil juhul ei tohi äikese ajal teostada elektritöid. See on esmane ohutusnõue. Kui on kuulda kõminat ja silmaga näha sähvivaid välgunooli, on viimane aeg tööriistad käest panna. Välgunool võib anda laengu kuni 200 000 amprit. See on meeletu voolutugevus. Tavaline lambipirn vajab põlemiseks vaid 0,3-0,5 amprit. Välgunoole tabamus oleks seega kuni 500 000 korda suurema laenguga. Pole vist raske hoomata kui traagilised võivad olla tagajärjed.
Kodu olgu kindlus
Päris palju saab ise ära teha, et äikese ajal oleks kodus turvalisem. Kui äike läheneb, on soovitav kontaktidest välja võtta kõik elektriseadmed. Ärge unustage seinakontaktidesse telefonilaadijad, ka siis mitte, kui kodust lahkute. Äikesepilv võib ohtlikult lähedale jõuda loetud minutitega ja lähitabamuse korral muutub laadija tulepalliks, kandes sädemed ühe hetkega mööda eluruumi laiali. Teie kodu ja lemmikloomad satuvad ohtu. Samamoodi ühendage lahti interneti andmesidekaablid ja vanematel televiisoritel võtke küljest TV-kaablid.
Paneme südamele, et kodu rajamisel oleks teil äikesega seotud ohud meeles. Teadlik tegutsemine aitab tulevikus ära hoida nii mõnegi kriitilise olukorra.
Hoonetele on tark paigaldada piksekaitse süsteemid. Kinnitada maja külge pikad vardad ehk püüdurid, mis asetsevad hoone tipust kõrgemal. Eluruumides on soovitav kasutada liigpinge piirikuid, mis maandavad äikese tabamusega kaasneva ülisuure energialaengu. Väline piksekaitse süsteem kaitseb maja põlengu eest, liigpinge piirikud kaitsevad omakorda elektriseadmeid.
“Äike võib osutuda kutsumata külaliseks sõltumata sellest, mida me parasjagu teeme. Olgu meil pooleli videokoosolek, remonditööd, vaktsineerimisjärjekorda registreerimine või midagi muud. Turvaline valik on kasutada koduses elektrisüsteemis erinevaid kaitselahendusi ning kõige kindlam on äikese tulekul kaitsta ennast ja oma vara seadmed vooluvõrgust eemaldades. Parem karta, kui kahetseda,” kõlab Elektrilevi juhatuse esimehe Mihkel Härmi kindel sõnum.
Pea meeles, et äikesega ei tohi:
• käia vannis või minna väljas veekogu äärde (vesi on hea elektrijuht);
• kaminasse või ahju teha tuld (korstnast välja liikuv soe õhk ja selle laetud osakesed toimivad pikse püüdjana);
• tekitada tuuletõmmet (jällegi soe õhuvool toimib pikse püüdjana);
• lauatelefonilt helistada (andmesidevõrguga ühendatult helistamine on ohtlik. Eestis on teada kaks juhust, kus inimene rääkis äikese ajal lauatelefoniga ja peale välgunoole sähvatust käis torus pauk ning inimene jäi ühest kõrvast kurdiks);
• puude ja mastide alla minna (kõrged puud ja mastid toimivad nagu püüdurid, välk leiab need lihtsamini üles ja lööb just sinna);
• lageda välja peal liikuda (välk leiab inimest tasase maapinna suhtes märksa lihtsamalt).
Hea teada:
• Kui äikesel on valida, millisesse puusse „maanduda“, siis lehtpuudest on kõige tõenäolisemaks ohvriks tamm ja okaspuudest kuusk – neil mõlemal on juurestik harali mööda maapinda laiali, pakkudes välgutabamusele rohkelt ühenduspunkte.
• Kuidas arvutada äikese lähedust?
Valguse levimise kiirus vaakumis on peaaegu 300 000 m/s. Heli levimise kiirus õhus on umbes 340 m/s. Kui äikese sähvatus käib ära ning kolme sekundit pärast müristab, on välk umbes
1 kilomeetri kaugusel. See on ohtlik kaugus, äike võib tabada välgunooli kilomeetrite tagant.
• Igas sekundis sähvib maakeral umbes 100 välku.
• Auto on äikese ajal turvaline koht. Ükskõik, kas seistes või liigeldes. Välgu tabamuse korral liigub laeng auto välispinnalt läbi märgade rehvide maapinda, masinas sees pole midagi tunda.
• Keskmine korralik äikesepilv peidab endas sama palju energiat kui paar Hiroshimale heidetud aatomipommi.
• Välgu temperatuur on Celsiuse skaala järgi umbes 3000 kraadi, natuke rohkemgi.
