Üle kümne aasta oli alaealisele lapsele makstava elatise (nn alimendid) suurus seotud töötasu alammääraga. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 nägi ette, et “igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära”, ent alates 1. jaanuarist olukord muutus. Praegu kujuneb elatise summa eelkõige lapse vajadusi, elukorraldust ja vanemate võimalusi arvestades, liites lisaks omavahel baassumma ja 3% eelmise kalendriaasta keskmisest brutokuupalgast. Mõlemad – nii baassumma kui kolm protsenti keskmisest kuupalgast – muutuvad igal aastal. Elatissumma esmaseks arvutamiseks on justiitsministeerium loonud elatiskalkulaatori: just.ee/elatiskalkulaator/.
Seaduseloojatel ja kohalikel omavalitsustel on vaja leida oma õiglane süsteem, mis on lahti seotud töötasu alammäärast ja rahuldab elanikkonda.
Kuigi miinimumpalga küljest on järjest pudenenud trahvimäärad, avaliku sektori palgaastmed, lapse ülalpidamiseks makstav elatis jne, on seotus mitmete toetuste ja hüvitistega jäänud. Seetõttu tuleb minu arvates teatud numbreid hakata arvutama teistel alustel. Praegu on lihtne neid igal aastal muuta, sest need on seotud miinimumpalgaga ja sedasi saab vältida debatte maksumaksjate, kogukonna ja avalikkusega. Seaduseloojatel ja kohalikel omavalitsustel on vaja leida oma õiglane süsteem, mis on lahti seotud töötasu alammäärast ja rahuldab elanikkonda.
