Euroopa Liidu liikmesriigid leppisid kokku gaasi hinnalaes. Gaasi hinnalagi rakendub alates 15. veebruarist ning gaasi hinnale hakkab siis kehtima hinnalagi 180 eurot megavatt-tunni kohta.
Euroopa Liidu riigid leppisid kokku gaasi hinnalaes, see rakendub alates hinnast 180 eurot megavatt-tunni kohta. Gaasi hinnalae poolt hääletas ka Saksamaa, tõi Reuters esile.
Esmaspäeval kohtunud energiaministritele oli eelmise nädala ülemkogu teinud ülesandeks erimeelsused ületada. Euroopa Komisjon pakkus novembris hinnalae ettepanekuks 275 eurot megavatt tunnilt, nüüd on kokku lepitud oluliselt madalamal tasemel.
Gaasi hinnalagi rakendub alates 15. veebruarist. Euroopa gaasituru operaator on liikmesriike viimastel nädalatel korduvalt hoiatanud, et hinnalael võib olla turule katastroofiline mõju.
Tšehhi tööstus- ja kaubandusminister Jozef Sikela tõi esile, et “ühelt poolt pakutakse lahendust ja mehhanismi, mis oleks ajutine hädapidur ja kus oleks palju kaitsemeetmeid, mis lubavad meil deaktiveerida mehhanismi juhul kui see ei tööta.”
Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson aga rõhutas, et on ülioluline, et Euroopa Liidu liikmesriigid suutsid esmaspäeval gaasi hinnalaes kokku leppida.
“Euroopa Ülemkogu andis energiaministritele selge ülesande jõuda täna kokkuleppele. Oleme teinud eesistuja ja liikmesriikidega lähedast koostööd ning ma usun, et kokkulepe on käeulatuses,” ütles Simson.
Gaasi hinnalae eesmärgiks on vähendada maagaasi hinda gaasi tarbijatele Euroopas ning vähendada sellest tingitud inflatsiooni.
Sikkut: tegu on kompromissiga
Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut ütles hinnalae kehtestamise kohta, et tegu on selge kompromissiga ning selle saavutamiseks tulid vastu nii kõrgema kui madalama hinna pooldajad.
Sikkut tunnistas, et Eesti jaoks ei ole tänane lahendus ideaalne, kuid sellest olulisem oli tema sõnul saavutada ühtne Euroopa Liidu lähenemine. Samuti oli ministri sõnul positiivne, et kehtestati ka kaitsemeetmed, et vältida olukorda, kus liiga madal hinnalagi viib vajamineva gaasi Euroopa asemel mujale.
Kõige olulisem on aga Sikkuti sõnul pikas perspektiivis sõltuvuse vähendamine kolmandate riikide fossiilkütustest.
Hinnalae kehtivuse võib kriisiolukorras peatada
Hinnalagi rakendub juhul kui kuu ette tulevikutehingute hind gaasibörsil (Dutch Title Transfer Facility – TTF) on kolmel kauplemispäeval üle 180 euro/MWh ja kui hinnatase on vähemalt 35 euro võrra kõrgem kui LNG referentshind sama kolme päeva jooksul.
Kui hinnalagi on kehtestatud, peatatakse selle kasutamine kõige varem 20 päeva pärast, kui hind on selleks ajaks püsinud kolme päeva jooksul allpool 180 eurot/MWh. Lisaks on Euroopa Komisjonil võimalik hinnalae mehhanism lõpetada, kui olukord turul normaliseerub, kuulutatakse välja regionaalne või EL-ülene hädaolukord või kui tehakse vastav poliitiline otsus.
Holland ja Austria jätsid hääletamata
Saksamaa toetas gaasi hinna lage, kuigi varem on Saksa valitsus väljendanud muret, et gaasi hinnalae tõttu ei pruugi Euroopa saada endale vajalikku gaasi maailmaturult.
Allikate kinnitusel Madalmaad ja Austria jätsid hääletamata. Mõlemad riigid olid kõnelustel hinnalae vastu, kuna kartsid, et see seab ohtu Euroopa energiajulgeoleku.
Kreml: EL-i gaasi hinnalagi on turumehhanismi sekkumine
Vene presidendi administratsiooni esindaja Dmitri Peskovi sõnul ei ole Euroopa Liidu kehtestatud maagaasi hinnalagi kooskõlas turuprintsiipidega, vahendas Interfax.
Peskovi sõnul ei ole selline sekkumine gaasiturgu vastuvõetav. Peskovi väitel võtab Venemaa aega, et kehtestatud meetme plusse ja miinuseid põhjalikult vaagida ning Venemaa vastus teatavaks teha.
Peskovi hinnangul ei näita üheksa riigi eriarvamus lõhet Euroopa Liidus, kuna nende seisukohtade erinevused olid tehnilised, mitte põhimõttelised.
Vene välisminister Sergei Lavrov ütles gaasilae kehtestamise kohta “See on nende enda asi. Pole enam midagi teha – las teevad,” ütles Lavrov.
Err.ee
