Ameerika Ühendriikide Stanfordi ülikooli uuringu kohaselt on peenised kogu maailmas pikenenud.
Uurimistöös on kokku pandud 75 varasema uuringu tulemused ja võrreldud neid omavahel. Uuringutega on mõõdetud peeniste suurust üle maailma. Kokku oli nende hulgas kokku ligi 56 000 mõõdetud peenist.
Stanfordi ülikooli uuringu põhjal on peeniste pikkus aastatel 1992–2021 suurenenud 24 protsenti. Peeniste keskmine pikkus on kasvanud 12,27 sentimeetrilt 15,23 sentimeetrile.
See on märkimisväärne tõus, kommenteeris asja Rootsi väljaandele Aftonbladet Karolinska ülikooli haigla peaarst Stefan Arver.
Aftonbladeti küsitletud ekspert avaldab muret, et uuringu järgi on peeniste pikkus kasvanud keskmiselt ligi kolm sentimeetrit.
Arveri sõnul võivad suuremad peenised vahekorrale negatiivselt mõjuda.
Kui nüüd lähemalt mõelda, siis kuidas saab sigimine õnnestuda, kui meestel on nii suured peenised, et seksuaalvahekord pole võimalik? Sel juhul lõpetavad suurte peenistega mehed paljunemise, ütleb ta.
Evolutsiooniliselt on liikidel peenise kasvamise piirangud. Liigi ellujäämise seisukohalt ei ole hea, kui peenised on liiga suured.
Ka Stanfordi ülikooli teadlane Michael Eisenberg on teema pärast mures, sest muutus on toimunud suhteliselt kiiresti, so vähem kui 30 aastaga.
Igasugune muutus arengus on murettekitav, sest meie reproduktiivsüsteem on inimese bioloogia üks olulisemaid osi, ütleb ta.
Kui me näeme nii kiiret muutust, tähendab see, et meie kehas on toimumas midagi suurt, märgib ta.
Stanfordi ülikooli uuringu järgi arvatakse, et peeniste pikenemise põhjuseks on kemikaalid ja praegune elustiil, mille tõttu näiteks istuvad inimesed senisest rohkem paigal.
Arveri sõnul ei mainita uuringus, millele „kemikaalid viitavad”. Samuti ei saa ta aru, millist mõju sellele küsimusele avaldab suurenenud istumine.
Karolinska Instituudi uroloog Lars Henningsohn on samuti üllatunud uuringus esitatud väidetest. Näiteks paigal istumise mõju peenise pikkusele peab ta „klassikaliseks veaks”.
Selle asemel on kemikaalide ja mürkide hulk meie keskkonnas suurenenud ning me usume, et need mõjutavad paljunemisvõimet, hormoonide taset, munandite suurust ja sperma kvaliteeti, ütleb ta Aftonbladetile.
Henningsohn oletab veelgi, et see oleks evolutsioon. Tema sõnul on peenised saanud pikemaks venida, sest see on „looduse ja keha reaktsioon” sellele, et teised kehaosad on kahanenud.
Näiteks munandid on tema sõnul varasemast väiksemad.
Sel juhul peab keha midagi tegema, et inimkond välja ei sureks. Nii et jah, peenised võivad selle tõttu olla suuremad, ütleb ta.
Aftonbladetile antud intervjuus kommenteeris Henningsohn ka, et onaneerimine on muutunud aktsepteeritumaks. Tema sõnul võib „Peenise treening” seda suurendada.
Hea ja korrapärane erektsioon takistab peenise kokkutõmbumist, lisab ta.
Põhjuseks võivad olla ka erektsioonihäirete raviks mõeldud ravimid ehk PDE5 inhibiitorid. Henningsohni sõnul võib see osaliselt seletada peeniste kasvu.
Iga teine inimene kasutab PDE5 inhibiitoreid, mille tulemuseks on parem erektsioon. See võib peenist mõnevõrra pikendada ja aja jooksul pikemaks muuta, ütleb ta.
Ravimitest tuntuim Viagra tuli müügile 25 aastat tagasi 1998. aastal, mis tähendab, et seda on kasutatud valdavalt uuringus vaadeldud perioodil.
Rootsi eksperdid suhtuvad Stanfordi ülikooli uuringus esitatud tulemustesse aga skeptiliselt. Nende sõnul on üks suur probleem, mis võis peenise pikkuse tegelikkusest suuremaks moonutada.
Need on huvitavad leiud, kuid siiski nõrgad uurimistulemused. Enamik uuringus osalenud enam kui 55 000 inimesest on vabatahtlikud, ütleb Henningsohn.
On suur oht, et järeldused on valed, sest võib-olla tahavad uhkeldada ja peenist mõõta vaid need, kellel on suured peenised.
Henningsohn peab uurimistulemusi nõrgemaks ka seetõttu, et peeniseid mõõdeti erekteerunult. Tema arvates saab peenise tegelikku pikkust kõige usaldusväärsemalt määrata siis, kui neid lõdvalt venitada.
Henningsohn ütleb Aftonbladetile, et Rootsis pole peenised kasvanud. Tema sõnul on rootslaste peenised püsinud enam-vähem ühesuurused ehk keskmiselt 12,5–13 sentimeetri juures.
Henningsohn ei oska öelda, kas Stanfordi uuringus oli rootslasi.
