“Õigeaegne ja jõuline reageerimine siis, kui veebruari keskel viitasid esimesed tunnused olukorra destabiliseerimisele, oleks ilmselt praeguse haiguse leviku ulatuse ära hoidnud. Täna aga testib epideemia jälle meie tolerantsuse piiri,” nentis Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees dr Arkadi Popov.
Kõik piirangud, mida kehtestatakse selleks, et ohjeldada epideemiat, avaldavad tema sõnul oma mõju teatud viivitusega – tavaliselt kulub selleks aega kuni paar nädalat. “Selle perioodi jooksul nakatumine veel kasvab ja koos sellega kasvab ka haiglaravi vajadus. Seega oleks alati hea prognoosida, kuidas areneb olukord vähemalt 2-3 nädalases perspektiivis, selleks et vältida tervishoiusüsteemi ülekoormust ja liigsuremust,” leidis Popov.
Piirangud oleks piisavad, kui inimesed neid järgiksid
Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor ja Teadusnõukoja liige Krista Fischer seevastu arvab, et vigu tehti juba enne veebruari.
“Eesti on praegu õigesti teinud, et on piirangud kehtestanud,” ütles Fischer. “Nakatumisnäitaja kerkis aga kõrgele juba varem tehtud vigade tõttu – meil on nakatumine järjest tõusnud juba oktoobri lõpust alates ja vastavalt ECDC (Euroopa Tervisekontrolli Keskus) eelmisel nädalal avaldatud kriteeriumitele oleme kõrgeimal, ehk 6. riskitasemel juba 20. detsembrist alates.”
Fischeri sõnul novembris küll kehtestati mõningad piirangud, aga neist oli kasu ainult niipalju, et need aeglustasid nakatumise kasvu, kuid ei pidurdanud seda seisma ega pööranud langusele. “Kord nii kõrgele tõusnud nakatumist on aga raske alla saada,” nentis ta.
Kehtestatud piirangud oleks Fischeri hinnangul piisavad, kui inimesed neid järgiksid. “Oluline oleks kõigil oma kontakte vähendada – kellel võimalik, peaks tegema oma tööd kodust, koosolekuid pidama üle interneti ja suhtlema ka telefoni teel.”
Teaduste akadeemia presidendi Tarmo Soomere sõnul ei ole seda tüüpi pandeemia tingimustes olemas üht ja õiget lahendust. “Koroonaviiruse levikut saab pidurdada vaid kahel moel: inimestevaheliste kontaktide vältimine või massiline vaktsineerimine,” leidis Soomere.
Ühiskonna lukku keeramine on tema kinnitusel majanduslikult väga kallis ja vaimselt rusuv. Seetõttu tehakse seda siis, kui muid võimalusi enam pole. “Mõistlik on otsida keskteed, kus nakkuse levik oleks veel mingis mõttes talutav ja surve majandusele ei läheks väga suureks,” soovitas Soomere.
Probleemiks vaktsiinide kättesaadavus
Soomere hinnangul tuli kõige suurem valearvestus sellest, et loodeti saada palju rohkem vaktsiini. “Vastavad lepingud olid ju sõlmitud. Lepingu murdmisega arvestamine ei ole tavaliselt mõistlik. Samuti ei ole piirangute kavandamisel ja rakendamisel ilmselt arvestatud sellega, et päris suur hulk inimesi (mõnede küsitluste andmete kuni 40%) ei pea olemasolevatest piirangutest kinni,” nentis Soomere. “Inimlikult on see mõistetav, aga sellega anname viirusele liiga palju mänguruumi.”
Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikme Hele Everausi sõnul on raske konkreetselt öelda, mida oleme teinud valesti. “Tõenäoliselt oleme alates oktoobrikuust liiga kaua vaadanud, mis olukorrast saab. Inimestele pole antud üheseid ja konkreetseid juhtnööre.”
Everausi hinnangul oleksid kõik kindlasti juba oktoobris pidanud maske kandma, see oleks oluliselt takistanud nakkuse levimist. “Nakatunud inimesed, kahjuks pole kinni pidanud reeglitest, ehk on ikka teiste seas liikunud ja nii nakkust levitanud,” ütles Everaus ja lisas, et Eesti peaks õppima, kuidas Austraalia, Uus-Meremaa, Singapur, Taiwan, Lõuna-Korea juba eelmise aasta kevadel said haiguse kontrolli alla.
