Eesti Konservatiivne Rahvaerakond nõuab kohtu kaudu e-valimiste uuesti ülelugemist ja vaatlejatele võimalust saada ligipääsu riist- ja tarkvarale, millega e-valimisi tehti. Riigikohtule esitatud kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus on reageering Riigi valimisteenistuse 24. oktoobril antud eitavale vastusele samasisulisele nõudmisele. Nimelt vastas valimisteenistuse juht Arne Koitmäe seal, et põhjust ega seaduslikku alust täiendava korduslugemise korraldamiseks ei ole.
EKRE taotleb kohtult tuvastada Riigi valimisteenistuse 24.10.2025 antud vastuse õigusvastasus ning kohustada Riigi valimisteenust läbi viima 2025. aasta kohalike omavalitsuste valimistel elektrooniliselt antud häälte korduslugemine.
Samuti rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus ning kohustada Riigi valimisteenistust: säilitama kõik 2025. aasta kohalike omavalitsuste valimiste avalikud elektroonilised hääled; säilitama kõik 2025. aasta kohalike omavalitsuste valimiste elektroonilise hääletamise süsteemis sisalduvad valijate isikuandmed; säilitama kõik 2025. aasta kohalike omavalitsuste valimiste elektrooniliste häälte avamise võtmed; säilitama kõik 2025. aasta kohalike omavalitsuste valimiste elektrooniliste häälte lugemisel ja süsteemi tervikluse kontrollimisel kasutatud riist- ja tarkvara; ning tagama kõigi 2025. aasta kohalike omavalitsuste valimistel osalenud erakondade ja valimisliitude esindajate ligipääs alapunktides 1-4 nimetatud teabele kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamiseni, läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond taotles valimisteenistusel viia läbi e-häälte korduslugemine, mille peale Riigi valimisteenistus edastas 24. oktoobril vastuse, kus asus seisukohale, et elektrooniliselt antud häälte korduslugemine toimub valimispäevale järgneval päeval ning et täiendavat ehk kolmandat korduslugemist seadus ette ei näe. Samuti kinnitati, et nii elektroonilise hääletamise süsteemi riist- kui ka tarkvara toimisid korrektselt.
EKRE ei nõustu Riigi valimisteenistuse vastuses esitatud selgitustega ning jääb seisukohale, et esineb alus elektrooniliselt antud häälte täiendavaks korduslugemiseks ehk kolmandaks lugemiseks. Elektrooniliste häälte lugemise käigus esines tehnilisi vigu, mis seavad kahtluse alla hääletustulemuste usaldusväärsuse. Eeltoodust tulenevalt tuleb Riigi valimisteenistust kohustada läbi viima 2025. aasta kohalike omavalitsuste valimistel elektrooniliselt antud häälte täiendav korduslugemine.
Näiteks häälte lugemise käigus tuvastati, et isik on andud 16.10.2025 Riigi valimisteenistuse valimisrakenduse kaudu hääle selliselt, et selle juurest puudus lisafail ajatempliga. See hääl eemaldati elektrooniliste häälte hulgast. Nimetatud isik ei saanud valimisteenistuse rakendusest oma hääle andmise kohta veateadet, mistõttu ta enam uut häält ei andnud. Tõenäoliselt võis ajatempliga lisafaili puudumise põhjuseks olla asjaolu, et e-valimiskasti haldav koguja ei saanud kontrolliks ühendust sertifitseerimiskeskusega. Väidetavalt esines elektroonilise valimise perioodil internetihäire, mis võis kirjeldatud vea tekitada. Asjaolu, et vähemalt ühe isiku hääl on valimistel „kaduma läinud“ seoses e-valmiskasti haldava koguja internetihäire tõttu ei välista seda, et esineb ka teisi sarnaseid juhtumeid. Järelikult ei ole iga valija elektrooniliselt antud häält ei ole korrektselt valimistulemuste kindlakstegemisel arvestatud.
Lisaks on elektroonilise hääletamise kord vastuolus põhiseaduse punktiga, et valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed.
„Pühapäeval e-hääli lugedes oli kõik justkui korras, aga korduslugemisel ei kinnitanud kontrollprogramm, et hääletuskast oli terviklik. See tähendab, et ei saanud kinnitust, et e-valimiskastist pole hääli ära võetud või juurde lisatud. See on päris suur probleem,“ on öelnud EKRE esimees Martin Helme.
EKRE on kaevanud Riigikohtusse ka Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse, mis otsustas erakonna kaebuse arutusele võtmata jätta ning nõuab kohalike omavalitsuste valimiste elektrooniliselt antud hääletamise tulemuste kehtetuks tunnistamist, samuti nõuab tunnistada õigusvastaseks Vabariigi Valimiskomisjoni ja riigi valimisteenistuse toiminguna elektroonilise hääletamise korraldamine 2025. aasta kohalike omavalitsuste valimistel.
Vabariigi Valimiskomisjon jättis 19. oktoobril läbi vaatamata EKRE kaebuse e-hääletamise kohta, kus EKRE taotles seoses rikkumistega elektroonilise hääletamise viivitamatut peatamist kuni puuduste kõrvaldamiseni ja seni antud kõigi elektrooniliste häälte tühistamist.
EKRE leidis, et sellisel kujul läbi viidav elektrooniline hääletamine riivab erakonna ja erakonna kandidaatide õigusi. Vabariigi Valimiskomisjon andis oma otsusest mitte EKRE kaebust läbi vaadata valimispäeval ehk 19. oktoobril.
Kohtus oli arutusel ka MTÜ Ausad Valimised eestvedaja Märt Põdra kaebus, milles ta heitis valimisteenistusele ette elektroonilise hääletamise süsteemi ja kontrollrakenduse lähtekoodi õigeaegset avaldamata jätmist. Koodi ei avalikustatud enne 30. septembril toimunud proovihääletamist, vaid seda tehti alles 3. oktoobril.
Seaduse järgi tuleb lähtekood avaldada „enne valimisi“, mis valimisteenistuse ja Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul viitab e-hääletamise algusele ehk 13. oktoobrile. Varasemat mitteavaldamist põhjendas valimisteenistus muu hulgas sellega, et koodiga tehakse pidevalt tööd ning vahepealsete versioonide avaldamine võib tekitada segadust ja ohustada valimiste usaldusväärsust.
Riigikohus leidis äsja avaldatud otsuses, et lähtekood ja selle juurde kuuluv dokumentatsioon tuleb avaldada siiski enne proovihääletamise algust, mistõttu oli valimisteenistuse tegevus õigusvastane.
Allikas EKRE
