Riigikogu võttis esmaspäeval vastu välismaalaste seaduse muudatuse, mis lihtsustab ka Ukraina sõjapõgenikel Eestis tööle asumist.
Seadus loob kolmandatest riikidest pärit inimestele töö- ja õpirändeks paindlikumad tingimused, sealhulgas lihtsustab Ukraina sõjapõgenike kaasamist tööturule.
Eelnõu seletuskirjas märgiti, et Eesti sisserändepoliitika eesmärk on ühelt poolt soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes annavad kogu ühiskonnale suuremat lisandväärtust, ja teiselt poolt hoida ära elamislubade ja viisade väärkasutust ning ebaseaduslikku sisserännet, et tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek.
Valitsus algatas eelnõu 2020. aasta septembris, novembris selle menetlemine seiskus. Enne teiste lugemist tänavu märtsis aga kohandati eelnõu selliselt, et see arvestaks ka Ukraina sõjapõgenike tööle võtmisel tekkivate takistustega.
Lõpphääletus pidi algselt toimuma juba möödunud nädalal, kuid põhiseaduskomisjoni ettepanekul lükati see edasi.
Eelnõu poolt hääletas 61 riigikogu liiget ja vastu oli 30 saadikut. Kolm riigikogu liiget jättis hääletamata. Lisaks EKRE ja Isamaa liikmetele hääletas seadusemuudatuse vastu ka Keskerakonna saadik Oudekki Loone.
EKRE esimees Martin Helme palus president Alar Karisel seadust mitte välja kuulutada. EKRE hinnangul võimaldab seadus liiga vabalt kolmandate riikide inimestel töösuhte loomisel koos perega Eestisse tulla.
“Lisaks katastroofilisele sisule suruti eelnõu läbi seadust rikkudes, muutes seaduse sõnastust veel pärast seda, kui muudatuste tegemise võimalus ehk teine lugemine oli lõppenud. See on seaduses selgelt keelatud,” kirjutas Helme sotsiaalmeedias.
Eelnõu poolt hääletanud sotsiaaldemokraatide liikme Eduard Odinetsa sõnul hääletas erakond muudatuse poolt, kuna need aitavad ukrainlastest põgenikel Eestis tööle asuda, kuid eelnõu palgasätted ei kaitse piisavalt kohalikke töötajaid.
“Valitsus pidanuks esitama kaks eelnõu. Lisaks sellele, mis aitab põgenikud kiiresti Eesti tööturule, tulnuks eraldi tegeleda välismaalaste palgatingimustega, et mitte teha liiga meie oma töötajatele. Valitsus pani riigikogu kahvlisse ega lasknud siin arukat diskussiooni pidada. See seadus on kaugel ideaalist. Me ei ole sellisel kujul nõus mitme palganõude leevendusega,” selgitas Odinets.
Err.ee
