Kuna Eesti on Ukraina sõjapõgenike vastuvõtul lähenemas piirile, millest alates ei ole siia saabuvatele uutele põgenikele enam võimalik pakkuda kõiki vajalikke tugiteenuseid ja abi piisavalt kvaliteetsel tasemel, annab Eesti koostöös Soome valitsusega edaspidi osadele saabujatele võimaluse Soome edasi minna.
Seal võimaldatakse sõjapõgenikel taotleda ajutist kaitset ja tagatakse sellega kaasnevad vajalikud tugiteenused.
Eesti ja Soome siseministeeriumid leppisid kokku, et Soome on valmis vastu võtma iganädalaselt kuni 100 Ukraina sõjapõgenikku, kes selleks ise soovi avaldavad.
Siseminister Lauri Läänemets märkis, et Venemaa agressioon Ukraina vastu jätkub ning kuna oluline osa sõjategevusest on suunatud tsiviilelanikkonna vastu, siis põgenikke saabub Eestisse jätkuvalt.
“Tänaseni oleme suutnud kõigile saabujatele pakkuda piisaval tasemel vajalikku tuge ja teenuseid, kuid järjest uute sõjapõgenike saabudes palusime juba aegsasti ja ennetavalt tuge oma põhjanaabritelt. Viimaste nädalatega oleme saavutanud kokkuleppe, kuidas põgenike liikumine Soome võiks toimuda ja juba lähiajal ootab Soome meilt kuni sadat sõjapõgenikku nädalas, kes siis riiki saabumisel saavad koheselt ajutist kaitset taotleda. Oluline on siinkohal rõhutada, et Soome edasi liikumine on lihtsalt võimalus, mida saabujatele pakutakse, mitte meiepoolne surveavaldus või veel vähem kohustus. Kes eelistab Eestisse jääda, näiteks juba siin elavate pere või sugulaste tõttu, sellel loomulikult on see võimalus. Samas paljudele sõjapõgenikele on ka Soome edasi liikumine igati teretulnud väljavaade,” selgitas Läänemets.
Siseministri sõnul on soomlaste tugi eeskätt vajalik vältimaks olukorda, kus sõjapõgenike lisandudes kasvaks liigselt surve Eesti riigi võimekustele vajalikku abi pakkuda, sest sellisel juhul kannataks tugiteenuste kvaliteedi langemise tõttu – kasvõi tervishoiu- või haridussüsteemis – nii sõjapõgenikud kui ka kohalikud püsielanikud. “Sellist olukorda tuleb kindlasti ennetada ja vältida,” rõhutas Läänemets.
Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Veiko Kommusaar möönis, et võib juhtuda, et mõnel nädalal ei ole huvilisi või mõnel nädalal on neid rohkem kui sada. “Sel juhul oleme paindlikud ja pakume inimestele võimaluse minna ka nädala või kaks hiljem, kui huvilisi peaks vähem olema. Lahkumine toimub praeguste kavade kohaselt kahel korral nädalas teisipäeviti ja neljapäeviti,” rääkis Kommusaar. Ta lisas, et koostöö soomlastega on väga hea ja kaks riiki aitavad Putini agressiooni ohvreid kõikvõimalikul moel.
Sotsiaalkindlustusameti kriisireguleerimise ja toimepidevuse juhi Vadim Ivanovi sõnul on amet igakülgselt valmis abistama ja toetama kõiki Eestisse saabuvaid põgenikke.
“Oleme sõja algusest abi vajanud sõjapõgenikele pakkunud peavarju ja kõigiti toetanud. Täna on meie lühiajalisel majutusel ca 2000 põgenikku. Selge on aga, et paljude teiste riiklike teenuste pakkumise võimalused hakkavad ammenduma,” rääkis Ivanov.
“Meie infopunktides töötavad tublid nõustajad, kes nõustavad nii neid põgenikke, kes juba Eestis elavad kui ka värskeid saabujaid, kes tunnevad huvi Soome edasiliikumise vastu. Saame seda teha niipea, kui on olemas terviklik info Soomes pakutavatest võimalustest,” lisas Ivanov.
Sihtrühma arvatakse eeskätt need Ukraina kodanikud, kellel veel ei ole Eestis või muus riigis ajutist kaitset ja kehtivat elamisluba. Kehtiva elamisloa olemasolul peavad nad sellest eelnevalt loobuma ning Soomes uue taotluse esitama. Sihtrühmast välistatud on aga isikud, kellel ei ole õigust saada ajutist kaitset või muud kolmanda riigi kodanikud, kui nad just ei ole Ukraina sõjapõgeniku pereliikmed. Samuti saatjata alaealised või erivajadusega isikud, kelle liikumine Soome oleks liialt koormav.
Eestisse saabunud sõjapõgenikest on siia jäämise deklareerinud ligi 66 000 inimest, ajutise kaitse taotlusi on esitatud üle 42 000. Uute Ukraina sõjapõgenike saabumine Eestisse on olnud pigem vähenevas trendis, viimase kuu jooksul on Ukraina kodanike riiki sisenemiste arv jäänud valdavalt alla saja inimese päevas.
