Tervise Arengu Instituudi (TAI) poolt 2022. aastal läbi viidud alkohoolsete jookide testostlemise uuring näitas, et alkoholi osta soovivalt noortelt küsitakse dokumenti vähem kui pooltes müügikohtades. Üldistavalt saab iga teine noor alkohoolse joogi kätte vanust tõendavat dokumenti näitamata. Alkohoolsete jookide testostlemisel paistsid kehvema tulemuse poolest silma väikesed poed, maakohad ja vanemaealised teenindajad ning suurte kaupluste võrdluses iseteeninduskassad.
Alkohoolsete jookide testostlemisi tavakassades tehti kokku 459, neist 230 jaekaubanduses ja 229 toitlustusasutustes. Kogu alkohoolsete jookide tavakassades sooritatud testostude valimi peale küsiti dokumenti alla poolte kordadest – 46%. Jaekaubanduse ja toitlustusasutuste omavahelises võrdluses dokumendi küsimise tase väga ei erinenud (vastavalt 47% ja 49%).
Nelja jaekaubanduse tüübi sees oli dokumendi küsimise tase sarnane. Veidi enam küsiti dokumenti suurtes kauplustes (58%) ning veidi vähem väikestes ja keskmistes kauplustes (mõlemas 40%). Teavitussilte dokumendi küsimise või alaealistele müügipiirangu kohta esines kõige harvem väikestes kauplustes (25%), kõige enam suurtes kauplustes (62%). Toitlustusasutustes oli teavitussilte nähtaval oluliselt harvemini kui jaekaubanduses (3% vs. 48%).
Lahja alkoholi puhul küsiti dokumenti oluliselt harvemini
Sugude võrdluses oli alkoholi kättesaadavus sarnane eelnevale uuringule. Noormeestelt küsiti endiselt dokumenti sagedamini kui neidudelt (57% vs. 36%) ja dokumendi puudumisel oldi noormeestele sagedamini valmis ka müüma (16% vs. 3%). Lahja alkoholi puhul küsiti dokumenti oluliselt harvemini (41%) ning oldi valmis müüma tunduvalt sagedamini (69%) kui kange alkoholi puhul (vastavalt 54% ja 55%).
Uuringu koordinaatori, TAI vanemspetsialisti Triin Mälli arvates tuleneb see sellest, et endiselt tajutakse kanget alkoholi ohtlikumana kui lahjat alkoholi.
Selgus, et vanemaealised teenindajad küsisid dokumenti oluliselt harvemini (32%) kui nooremaealised (43%) või keskealised teenindajad (52%). Maakohtades küsiti vanust tõendavat dokumenti oluliselt harvemini kui linnades (37% vs. 48%; v.a pealinn) ja oldi valmis toodet müüma mõnevõrra sagedamini kui linnades (63% vs. 52%; v.a pealinn).
Võrreldes 2019. aastaga on dokumendi küsimise tase mõnevõrra tõusnud (41% vs. 46%). Suurim muutus on esinenud toitlustusasutustes, kus 2019. aastal küsiti dokumenti 38%-l testostudest, 2022. aastal 49%-l testostudest. Jaekaubanduses on dokumendi küsimine jäänud samale tasemele (44% vs. 47%), kuid asutuste lõikes on see nüüdseks ühtlustunud. Võrreldes 2019. aastaga on seis kehvemaks muutunud suurtes kauplustes (69% vs. 58%). Positiivsema poole pealt on paranenud dokumendi küsimise tase tanklates (48% vs. 51%).
Iseteeninduskassades kontrolliti dokumenti harvemini
Esmakordselt viidi läbi alkohoolsete jookide testostlemist suurte kaupluste iseteeninduskassades – kokku 30 testostu. Iseteeninduskassades kontrolliti dokumenti harvemini (30% vs. 57%) ning oldi valmis alkoholi müüma oluliselt sagedamini kui suurte kaupluste tavakassades (90% vs. 59%).
Alkohoolsete jookide testostlemise uuringut on teostatud kokku 6 korral alates 2012. aastast. Kui 2014. aastal küsiti isikut tõendavat dokumenti umbes neljandikus jaemüügikohtades, siis 2016. aastal küsiti dokumenti peaaegu pooltel juhtudel. Sarnane tulemus on püsinud suuremate muutusteta ka järgenvatel uuringuaastatel. „Alkoholi lihtne kättesaadavus on Eestis püsinud muutumatuna ja sellel suunal tegutsemine on hädavajalik. Kuigi seadus keelab alkoholimüügi alaealisele, pole meil piisavalt toetavaid tegevusi ja järjepidevust järelevalve korraldamises.“ selgitas TAI alkoholi ja tubaka valdkonna juht Anneli Sammel.
Ka Politsei- ja Piirivalveamet rõhutab, et vaatamata uuringu tulemuste mõningasele paranemistrendile on alkohol endiselt noortele kättesaadav.
„Noores eas alkoholi juues suureneb oluliselt mürgistuse ja sõltuvuse risk, aga oma töös näeme ka seda, et sageli käib joobega kaasas nii süütegude toimepanemine kui ka nende ohvriks langemine. On väga oluline, et alkoholi müüjad mõistaksid, et neile on usaldatud suur vastutus,“ ütles politsei Ida prefektuuri prefekt Tarvo Kruup.
TAI ja Siseministeerium alustavad Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest uue programmi elluviimist, mis Rootsis on andnud häid tulemusi ja mida tuntakse STAD (Stockholm prevents alcohol and drug problems) projekti nime all. See programm hõlmab endas koolituste korraldamist alkoholimüügiga kokkupuutuvatele inimestele, et vähendada alkoholi kättesaadavust nii alaealistele kui ka joobe tunnustega inimestele.
„Näeme täna, et alkoholi müügiga tegelevates asutustes on puudu nii teadmistest kui oskustest, mida on vaja selleks, et täita alkoholiseadusest tulenevaid piiranguid. Uue programmi eesmärgiks on tõsta teenindajate teadmisi ja oskusi alkoholi vastutustundlikust müügist ja serveerimisest ning tõhustada koostööd parema järelevalve teostamiseks KOV-is.“ sõnas Sammel.
„STAD – Turvalisem Ööelu“ programmi kohta saab rohkem lugeda veebilehelt www.terviseinfo.ee
Sama uuringu raames tehti testoste ka tubaka-ja nikotiinitoodetele, mille tulemused on leitavad TAI kodulehelt. Kokkuvõtte uuringu olulisemate tulemsutega leiate siit.
Taustaks:
Testostlemise uuringu puhul ei ole tegemist järelevalvega, vaid uuringuga olukorra seireks. Antud uuring on TAI poolt läbi viidud eesmärgiga seirata vanuse kontrollimist alkohoolsete jookide müümisel. Testostlemisse kaasati 18-19 aastasi noori. Testostlemisi viidi läbi üle-eestiliselt jaekaubanduses ja toitlustusasustustes. Testostlemisi viis läbi Norstat Eesti AS.
