Ametlike andmete kohaselt on Venemaa kallaletungi algusest alates Ukrainast Eestisse saabunud rohkem kui 115 000 sõjapõgenikku, kellest üle poole on jäänud Eestisse.
Politsei- ja piirivalveameti andmetel põhineva sotsiaalkindlustusameti statistika kohaselt on neljapäeva (17. novembri) seisuga Eestisse saabunud 115 367 Ukraina sõjapõgenikku, kellest 27 615 (23,9 protsenti) on alaealised. Eestit kasutas transiidina ja sõitis siit edasi 52 711 inimest (45,7 protsenti), Eestisse on aga jäänud 62 656 ukrainlast.
Vastuvõtu- ja infopunktides on registreeritud 35 480 sõjapõgenikku, neist 70,5 protsenti on naised ja 29,5 protsenti mehed. SKA esindaja sõnul on need inimesed, kes on pöördunud nende infopunktide poole.
Sama registri kohaselt on arvuliselt suurimad vanuserühmad mõlemast soost sõjapõgenike hulgas kuni 5-aastased ning 6-11-aastased ja 12-17-aastased lapsed. Suuruselt järgmised on vanusegrupid on 30-35-aastased ning 36-41-aastased täiskasvanud, pisut vähem on 18-23 ja 24-29-aastaseid ning 42-47-aastaseid. Neist vanemate vanuserühmade osakaal kahaneb inimeste vanuse suurenedes.
Elukoha on sotsiaalkindlustusameti statistika kohaselt Eestis registreerinud 27 809 ukrainlast. Selle põhjal moodustavad rohkem kui 1,5 protsenti kogu omavalitsuse elanikest Ukraina sõjapõgenikud 22 omavalitsuses.
Kõrgeim on sõjapõgenike osakaal Jõhvis (4,09 protsenti), Viru-Nigula vallas (3,85), Anija vallas (3,51), Maardu linnas (3,34) ja Lääne-Harju vallas (2,96). Tallinna elanikest on registreeritud elukoha andmete põhjal 2,95 protsenti elanikest Ukraina sõjapõgenikud, Tartu linnas 2,36 protsenti. Üldse ei ole sõjapõgenikke Ruhnu, Vormsi ja Muhu vallas.
Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Veiko Kommusaare sõnul saadab siseministeerium pidevalt põgenikele, kellel on ajutise kaitse elamisluba juba olemas, kuid elukoht veel registreerimata, teavitusi elukoha registreerimise kohustuslikkuse kohta.
“Elukoha andmeid on ka selleks vaja, et saaksime avalike teenuseid paremini planeerida, nt kooli ja lasteaia kohad,” märkis ta.
Kommusaar: kõik ei registreeri ennast
Kommenteerides siseminister Lauri Läänemetsa kolmapäeval “Terevsioonis” öeldut, et Eestis on umbes 40 000 Ukraina põgenikku, rõhutas Kommusaar, et mitte kõik Eestisse saabunud inimesed ei ole ennast siin registreerinud ega taotlenud Eestil ajutist kaitset.
“Erinevus tuleb sellest, et Ukraina inimestel on võimalik kasutada mitut erinevat seadusliku Eestis viibimise alust. Ajutise kaitse (AJK) taotlejaid ja saajaid on alla 40 000 inimese. Kokku 62 000 (sh ka juba mainitud 40 000 AJK saanud inimest) inimest on enda sõnul plaaninud Eestisse jääda. 62 000 seas on ka kõik need Ukraina inimesed, kes on sõja eest põgenenud, kuid ei ole ajutist kaitset taotlenud,” selgitas Kommusaar
Asekantsler märkis, et ajutise kaitse taotlemine ei ole põgenike jaoks kohustus, vaid võimalus ning umbes 2500 ajutise kaitse saanud inimesest on praeguseks sellest juba loobunud.
“Need, kes ajutist kaitset ei vaja, on sellega deklareerinud, et saavad siin ajutiselt viibides ise ilma riigi toeta hakkama,” lisas Kommusaar.
Asekantsler ütles, et siseministeeriumi prognoosi kohaselt võib järgmise aasta lõpuks Eestis olla kuni 75 000 ajutise kaitse saanud Ukraina kodanikku.
Kahtlusele, et see võib olla liiga madala hinnang, arvestades, et meil on praegu juba üle 60 000 sõjapõgeniku, vastas Kommusaar viitega ukrainlaste liikumisele ning plaanidele koju naasta: “Võtame arvesse ka seda, et sõjapõgenike liikumine toimub ka Eestist välja ja paljud sõjapõgenikud on viimaste teadaolevate küsitluste põhjal väitnud, et plaanivad tagasi Ukrainasse pöörduda.”
Asekantsleri kinnitusel on Eesti ametkonnad teinud pikalt ettevalmistusi, et kriisideks paremini valmis olla ning koostöös teiste riigiasutustega ning Eesti elanike toetusel tullakse ka praeguse olukorraga toime.
“Hakkama saamine tuleb heast koostööst ja ühisest pingutusest nii Euroopa Liidu tasemel, ministeeriumite, ametite ja kohalike omavalitsuste vahel. Väga oluline on kõigi Eesti elanike suur panus ja toetus sõjapõgenike aitamisel, nii Eesti pinnal kui ka Ukrainas kohapeal,” märkis ta.
Ligi kolmandik Ukraina lastest ei käi koolis
Haridusministeeriumi esitatud statistika kohaselt ei käi ligi kolmandik sõjapõgenike lastest Eestis koolis või ei ole ministeeriumil selle kohta andmeid.
Ministeeriumi esindaja märkis, et osa Ukraina lapsi õpib paralleelselt nii Eesti koolis kui ka Ukraina distantsõppes, osad ei ole Eesti koolides kirjas ja on ainult Ukraina distantsõppes.
Eestisse jõudnud 9032 sõjapõgenikust vanuses 7-17 aastat õpib 5216 (58 protsenti) põhihariduses, 821 (9 protsendil) on koolikohustus täidetud, 453 (5 protsenti) on põhihariduses õppinud, aga siis liikunud välismaale ja 2542 (28 protsenti) ei õpi.
Nendest, kes ei õpi, ei ole 48 protsendil elukoht registreeritud ehk 1232 kooliealise kohta ei ole hetkel teada, kus nad viibivad – kas nad on Eestis ja on Ukraina distantsõppes või on ka liikunud Eestist edasi või tagasi Ukrainasse.
Eesti Hariduse Infosüsteemis oli 14. novembri seisuga registreeritud 8081 last/noort alates lasteaiast kuni gümnaasiumi ja kutsekoolideni.
Õppetaseme järgi jagunevad lapsed ja noored vastavalt: alushariduses 1946 (24,1 protsenti), põhihariduses 5272 (65,2 protsenti), gümnaasiumis 407 (5,0 protsenti), kutsehariduses 456 (5,6 protsenti).
Eesti keeles õpib kolmveerand sõjapõgenikest (6246 ehk 77,3 protsenti); sealhulgas keelekümbluses 1081 (13,38 protsenti). Vene keeles õpib 1798 last (22,25 protsenti), inglise keeles 37 (0,46 protsenti).
Err.ee
