Keskkonnaminister Madis Kallas teatas sel nädalal otsusest RMK raiemahtusid mitte vähendada, viidates energiakriisile ja küttepuu defitsiidile. Looduskaitsjad peavad aga varustuskindluse põhjendust ebapädevaks, kuna suur osa puidust läheb nende hinnangul teiste riikide ahjudesse.
Eestis on metsamaa all 2,3 miljonit hektarit ehk 51 protsenti pindalast. See ala on aasta-aastalt tasapisi suurenenud, suuremad langused olid aastatel 2010 ja 2020.
Kõige rohkem on metsa Hiiumaal, kus see moodustab 68 protsenti pindalast, Valgamaal 64 ja Ida-Virumaal 63 protsenti. Tartumaa on seevastu kõige hõredam, metsa on seal vaid vaid 42 protsenti.
Kui 2019. aastani metsa tagavara üha kasvas, siis eelmisel ja üle-eelmisel aastal on juurekasv pidurdunud ja see jääb alla 16 miljoni tihumeetri, ehk samale tasemele 2016. aastaga.
Raiemaht on püsinud aastaid 10 miljoni tihumeetri juures kuid on viimastel aastatel suurenenud, lähenedes juurdekasvule. Aastal 2020 raiuti 10,6 miljonit tihumeetrit metsa. Rekordaasta oli 2018, kui Eesti metsade raiemaht oli 12,5 miljonit tihumeetrit. Võrdluseks – 2005. aastal oli see vaid 8 miljonit.
Valitsuse koalitsioonileppes oli kirjas lubadus vaadata üle RMK raiemahud, mistõttu lootsid looduskaitsjad, et värske keskkonnaminister toob eelkäija, Erki Savisaare tõstetud raiemahud tagasi allapoole. Seda Madis Kallas ei teinud.
“RMK raiub täiesti jätkusuutmatult. Jätkusuutlik, mida saaks pidevalt säilitada arvestades praeguseid võimalikke raieparameetreid, on kuskil 6800 hektarit uuendusraiet aastas. RMK praegu lubab 12 000. See on väga kaugel jätkusuutlikust. Minister teades neid probleeme siiski jättis samaks, see on muidugi üllatav,” rääkis Tartu ülikooli säästliku metsanduse teadur Raul Rosenvald.
Raiemahtude vähendamata jätmisega on rahul nii metsatöösturid kui Eesti Maaülikooli metsandusteadurid.
“Riigimetsa aastalank ei ole minule teadaolevalt kuskilt pidi üleraiutud. Sellest, mis on kehtestatud, püütakse kinni pidada. Selles suhtes ma kindlasti toetan seda otsust, et ta ei läinud jooksu pealt ümber korraldama,” sõnas Eesti Maaülikooli metsakorralduse ja metsatööstuse professor Ahto Kangur.
Minister Madis Kallas põhjendab otsust kriisiolukorraga. “Me ei taha tekitada seda hirmu, et nüüd küttepuud saavad otsa või küttepuudega on mingid probleemid. Kuidas oleks inimestel kindlustunne, et ei juhtu midagi halba,” sõnas ta.
Suur osa puidust läheb ekspordiks
Kallas kinnitas RMK uuendusraie pindalad, mille sisse ei ole arvestatud hooldus- ega sanitaarraieid. Samas on just sanitaarraie peamine meetod saamaks puiduhaket ja tõrjumaks üraskikahjusid meie metsades.
“Et saada energiapuitu turule, ei ole tarvis riigimetsa arvestuslanki hoida sellisel tasemel. Need on väga nõrgas seoses omavahel. Kõige olulisem on, et väga suur osa läheb meil ekspordiks. See on see koht tegelikult, kus peaks kaaluma lahendusi, kuidas see jõuaks Eesti turule,” rääkis Rosenvald.
Ligikaudu 20 protsenti raiemahust ekspordib eesti ümarpuiduna välja. Lisaks ekspordib Eesti ka suures koguses biokütuseid, seda ligi 3,8 miljonit tihumeetrit.
“Meie pelletid tulevad eranditult Euroopa koostootmisjaamadesse, kus toodetakse sooja ja elektrit. See soe jõuab Euroopa pealinnade keskküttesüsteemidesse. Just arvutasin, et meie toodetud pelletid kütavad igal talvel soojaks 94 000 majapidamist Euroopas ja Eestis,” ütles pelletitootja Warmeston tegevjuht Mait Kaup.
Mullu 12 kuuga oli puidupõhiste toodete eksport üle 2,9 miljardi euro. Kuna Venemaalt, Valvevenest ja Ukrainast jääb metsamaterjal tulemata, on tänavu puidutööstuse maailmaturul tõusnud nii nõudlus kui hinnad.
“Ekspordime. Aga me oleme Euroopa Liidus, me ei saa sinna kätt ette panna. Kui hinnad tõusevad, see on ju vaba turg,” ütles puidutööstuse Lemeks Grupp looja ja juhatuse esimees Jüri Külvik.
“Me muidugi tahaks võimalikult palju pelleteid Eesti siseturul, mida väiksemad on kulud transportimisel, seda parem oleks. Aga Eesti siseturu tarbimine on olnud suhteliselt väike ja sellest tulenevalt me oleme enamus tooteid eksportinud,” rääkis Kaup.
Eesti puidutööstuse ühe suurima tegija Lemeks Grupi käive on umbes 200 miljonit ning ettevõte ekspordib umbes 40 riiki väga erinevaid tooteid, nagu vineer, liimpuit ja puitmajad.
“Neid edulugusid ja lisandväärtust toodetakse Eestis väga suurepäraselt, Eestis on viimase parima tehnoloogiaga mitu vineervabrikut. See narratiiv, et Eestis aetakse palk graanuliks, see on ikka päris vale lugu,” rääkis Lemeksi juht Jüri Külvik.
Olukorras, kus riigieelarve napib, ei mõista puidutöösturid keskkonnaministeeriumi plaani tuua kogu Eesti metsa aastase raiemahu praeguselt 11,5 miljonilt tihumeetrilt alla 10 miljoni.
“Uuringute järgi toodetakse Eestis ühe kuupmeetri puidu langetamise järel lisandväärtust 193 eurot. poolteist miljonit tähendab umbes 290 miljonit aastas. Mis on teemaks – päästjate palgad, õpetajate palgad. Selle summa eest jaguks õpetajatele, jaguks päästjatele ja keskmaaõhutõrjele ka. Aga me oleme oma valikutes vabad,” ütles Külvik.
Kui looduskaitsjad räägivad metsa elurikkuse hävinemisest ja kliimakriisist, siis raiemahu suurendamise vajadust põhjendatakse sellega, et majandust halvendab metsade liiga kõrge vanus.
“Raiemahu vähendamine tänases olukorras viib meid metsakasvatuslikus olukorras järjest keerulisemasse olukorda. Meil on eesti metsades ligikaudu 40 protsenti, mis on sisuliselt küpses raie eas või sellest vanem. Sellist talupojamõistust kasutades, majandamise jaoks mõeldud kohas, tegelikult peaks seda majandama,” rääkis Maaülikooli professor Ahto Kangur.
Kõrgkoolide arusaamad raiemahust on täiesti erinevad
Kui Tartu Ülikooli hinnangul tuleks raiemahtusid kindlasti vähendada, siis Eesti Maaülikooli teaduri arvates võiks raiemahtusid suurendada isegi kuni kaks korda.
“Eks mind üllatab et nad on sellisel arvamusel. Metsateadlased võiks teada neid põhimõtteid, mis lepiti kokku juba 90ndate alguses, neid peaks jälgima ka metsanduse arengukavad. Reaalsed hoovad, mis võiksid elurikkuse osa paremaks teha, neid lihtsalt ei kasutata,” sõnas Tartu Ülikooli teadur Raul Rosenvald.
“Siin taga on alati väga oluline nüanss, see on liht-ökonoomiline majanduslik lähenemine. See on maailmapiltide erinevus. Nii ta täna kipub väga tihti olema,” sõnas Maaülikooli professor Kangur.
Jutu järgi tundub keskkonnaminister olevat pigem siiski Tartu Ülikooli poolel, lubades pärast energiakriisi leebumist, n-ö pikas perspektiivis raiemahtusid langetada.
“Me tahame raiemahtu vähendada, seda tervikuna Eestis ja loomulikult ka riigimetsas. Aga need läbirääkimised seisavad veel ees. Hetkel me ikkagi lähtume sellest, kuidas oleks inimestel toasoe kuni kevadeni tagatud,” sõnas keskkonnaminister Madis Kallas.
“Seda saaks lahendada hoopis teistmoodi, eriti arvestades seda, et see valitsus on vähem kui üheks aastaks. Ministri ütlused, et hiljem hakkame tegema, nendel ei ole mingit kaalu. Loevad ikkagi need teod, mis ta teeb ja kui ta seni jätab sel aastal RMK uuendusraiete pindala samaks, siis ta tegelikult ei tee midagi metsade jätkusuutliku majandamise suhtes,” ütles Rosenvald.
Err.ee
