Perearst Eero Merilind kinnitas, et viimased koroona-aastad on olnud nii laste kui täiskasvanute vaimsele tervisele väga keerulised, ning täiskasvanute stressid ja ärevushäired on tohutult kasvanud. „Alles hiljutisest Tervise Arengu Instituudi antidepressantide kasutamise uuringust nähtus, et inimesed ei julge antidepressante tarvitada ja selle asemel hakkasid mure ja depressiooni leevendamiseks tarvitama rohkem alkoholi – see on kättesaadavam ja mugavam nii poest kui erinevatest müügikohtadest ostes,“ tõi Merilind välja.
Alkoholi liigselt hea kättesaadavus on olnud ka tema veendumusel pikaajaline probleem Eestis. „Tõsi küll, need, kellel on alkoholiga probleemi, ei osta kallist konjakit ega kallist veini, vaid kõige odavamaid alkoholitooteid, mida poest on võimalik kätte saada,“ lisas Merilind. „Osad neist tahavad etanoolikoguse kiiresti organismi saada, ja ostavad alkoholi põhimõttel „mida kangem, seda uhkem“, vaiksed tiksujad omakorda eelistavad kõige odavamat õlut suurtes flakoonides.“
Merilind on märganud, et patsientide kaebused näitavad suurema alkoholitarbimise märke. „Meeste puhul on see ilmselgelt näha, naised püüavad seda arsti juurde tulles varjata, kuid kogenud pilk tunneb ära tegeliku põhjuse ja mis seal salata: eks naiste alkoholismi on viimasel ajal natuke rohkem olnud,“ tõdes Merilind. „Naised ei paista nii välja, sest nemad ju tänaval kõva häält ei tee, kuid drastiliselt langeb enesehügieen ja üldine enese eest hoolitsemine.“
Merilind nentis, et alkoholismi küüsis olev naisterahvas on oluliselt keerulisem kui mees nii patsiendi, töötaja kui laste eeskujuna. „Sageli summeeruvad kõik need nüansid omavahel: paarid lähevad lahku, lapsed jäävad toidu ja hooleta, pered rahata,“ loetles perearst. „Kui on mees alkohoolik, läheb pere lihtsalt lahku, kuid kui ema on alkohoolik, peegeldub see ka laste käitumises.“
Merilind leidis, et alkoholismi ravi ja tagajärgedega tegelemisele tuleks kindlasti rohkem raha eraldada, sest psühhiaatrid ja vaimse tervise õed on väga üle koormatud.
Surve tervishoiusüsteemile suureneb. „Nii nagu räägiti, et koroona ajal jooksutati perearsti- ja haiglasüsteem kokku, võib ainult aimata, kui paljud pöördumised on tingitud asjaolust, et inimesed ei pea alkoholiga piiri,“ nentis Sammel. „Haigused, mis alkoholitarbimise tulemusena välja kujunevad, on kroonilised, mis tähendab, et arsti juures jäädaksegi käima.“
Teine surve alla sattuv valdkond on Anneli Sammeli kinnitusel siseturvalisus ja politsei töö – kõik, mis puudutab järelevalvet selle üle, kes kuidas käitub. „Lähisuhtevägivalla juhtumid, joobes põhjustatud liiklusõnnetused, kaklused tänaval, kainestusmajja viimised – kõik sagenevad alkoholi tarbimisega,“ tõdes Sammel. Sellele lisanduvad sotsiaalsed probleemid ning tööturult ajutiselt või püsivalt eemale jäämine alkoholist tingitud vaimse tervise probleemide või haigestumiste tõttu.
