Eestis on käesoleva aasta esimese seitsme kuuga surnud üle 1600 inimese rohkem kui mullu ehk tegemist on liigsuremusega.
Lisaks koroonaviirusele on kõrge suremuse taga ka suvine kuumalaine, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
“Need inimesed, kes on eakamad, haavatavamad, põevad väga paljusid kroonilisi haigusi, neile see äkiline kõrge kuumus lihtsalt oli liig. /…/ See ei ole mitte kuumarabandus, vaid kuuma mõju kroonilistele haigetele, kelle süda ei pidanud vastu,” selgitas tervise arengu instituudi registrite osakonna juhataja Piret Viiklepp.
Kui mullu juunis suri 1175, siis tänavu 1368 ehk 193 inimest rohkem, mullu juulis lahkus meie seast 1251 inimest, tänavu 1330 ehk 79 inimest enam. Surmaregistri andmetel esines liigsuremust kõige enam jaaninädalal ja juuli esimesel nädalal.
Koroona süüks suvist liigsuremust panna ei saa, sest juunis oli neid 22 ja juulis kuus. Viiklepa sõnul ongi tavaline, et palavus nõuab enim ohvreid kuumalaine alguses, kui organism pole temperatuuri nii järsu muutusega harjunud. Ka ei oska inimesed ennast hoida.
“Mis puudutab erakorralise meditsiini osakonda, kuhu saabuvad patsiendid, kellel kroonilised haigused ägenevad, või traumadega, nende seas ei olnud surijaid rohkem kui tavaliselt,” sõnas Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) erakorralise meditsiini keskuse juht Vassili Novak.
Tartu ülikooli keskkonnatervishoiu kaasprofessori Hans Orru sõnul on seda täheldatud ka mujal maailmas, et kuumalaine ohvreid arstid ei pruugi alguses märgata. Kui kuumarabanduse saanut on lihtne seostada palava ilmaga, siis krooniliste haigete surma puhul tuleb andmetesse täpsemalt süüvida.
“Kui on temperatuurid kõrgemad, kui on üle 27 kraadi maksimaalsed temperatuurid, siis näeme väikest suremuse suurenemist, kui üle 30, siis on juba päris suur,” ütles Orru.
Mida vanem on inimene, seda suurem on tõenäosus, et suur palavus võib saada talle saatuslikuks.
“Mitmed tudengid, kes suvel töötasid haiglates, rääkisid sellest, kuidas oli 30+ kraadi paljudes osakondades. Kus mõnest osakonnast tuli patsiendid evakueerida teise osakonda. See on küll nüüd üks hoone, aga väga palju on Eestis selliseid haiglaid, kus on suvel väga kõrged temperatuurid ja sellega tuleks väga kiiresti hakata tegelema,” rääkis Orru.
Sama probleem on ka paljudes hooldekodudes, mis on koduks nõrga tervisega eakatele.
Allikas. Err.ee
