Põllumajandus- ja Toiduamet tuvastas 2022. aastal hulganisti rikkumisi linnuliha müüginimetustes. Jätkuvalt kasutatakse toodete müüginimetustes „kana“, kui peaks olema „broiler“.
Põllumajandus- ja Toiduameti kalapüügi- ja turukorralduse osakonna juhtivspetsialisti Aivar Aldi sõnul kontrolliti kokku 22 ettevõtet, kus vaid kahe puhul rikkumisi ei tuvastatud. „Tegemist on pettumust valmistava tulemusega, sest nõuded on kehtinud juba pikemat aega ning amet on korduvalt linnuliha käitlejatele ja turustajatele neid tutvustanud. Sellest hoolimata ei suuda ettevõtted toodete nimetusi õigesti märkida. Jätkuvalt kasutatakse müüginimetusi nagu „kanafilee“ või „kanakints“, mis aga ei ole korrektsed ja õige on asendada „kana“ „broileri“ nimetusega,“ kirjeldas Alt.
Mõiste „kana“ all mõeldakse kodulinnuliha turukorraldust reguleerivas komisjoni määruses 543/2008 lindu, kes on juba nii vana, et tema rinnakukiil on jõudnud luustuda. „Broiler“ seevastu on noor, mõne nädala vanune lihakana, kelle rinnakukiil veel luustumata on ning liha pehmem ja mahlasem. Just sellisest lihast valmistatakse kõiksuguseid tooreid ja maitsestatud linnulihatooteid ajal, mil „kana“ on mõeldud üksnes keetmiseks või hautamiseks.
Märgistuse kontrollil keskenduti nii e-poodidele, paberreklaamidele, ettevõtte poolt väljasaadetavatele saatelehtedele jne. Amet tegi ettevõtetele ettekirjutused. „Loodame väga, et ettevõtted lõpetavad nõuetele mittevastavate tootenimetuste kasutamise ning täidavad seadusega pandud kohustusi,“ lisas Alt. Antud nõue kehtib kõikidele Euroopa Liidu riikidele.
Lisaks müüginimetuste kontrollile võttis amet proove, määramaks veesisaldust jahutatud ja külmutatud linnulihas, sest turustada tohib vaid sellist liha, mille veesisaldus ei ületa kindlaid piirmäärasid. Veesisalduse piirmäärasid ületava maitsestamata linnuliha puhul on alust kahtlustada teadlikku vee lisamist lihale, mis on kvalifitseeritav pettusena. Kõik analüüsitud proovid vastasid nõuetele.
Teate edastas
