Kuigi ollakse Tallinnas, paljastavad paar detaili kohe, et on jõutud soomlase koju. Köögilaual on punane Muumi kruus ning elutoa nurgas ehtne Pallitool.
Suurtest valgusküllastest akendest avaneb imeline vaade merele. Teisel pool on Soome, 67-aastase soomlanna Liisa endine elukoht. Aga ta ei taha sinna enam tagasi minna, vahendab Ilta-Sanomat.
Liisa on oma tööalase karjääri veetnud Soome lõunaosas ehitusvaldkonna vastutava meistri ja projektijuhina. Kui neli aastat tagasi pensionile jäi, ihkas ta keskkonnavahetust.
Nii kolis Liisa Tallinna – ja ta ei saa oma valiku üle õnnelikum olla. Siin on elu nii lihtne, räägib ta.
Lihtsam ja odavam. Nii võtab Liisa kokku Eesti suurimad plussid võrreldes Soomega.
Soomlastele tuleb Eesti sageli esimesena meelde seoses odava toidu ja alkoholiga, mille järel on aastast aastasse Eestis käidud. Nüüd on aga tuttav korraldus muutumas. Eestis tõuseb elatustase kiiresti, mille tulemusena on hakanud tõusma ka hinnad.
Kuigi Eesti pole toidu hinna poolest enam ostuparadiis, on Eestis elamine võrreldes Soomega muidu oluliselt odavam. Kahe naaberriigi erinevus on kõige selgemini näha tervishoius.
Eestis riiklik tervishoid puudub, kõik valdkonna teenusepakkujad on eraettevõtjad. Eesti Kela ehk Tervisekassa (endise nimega Haigekassa) ravikindlustusasutus on ainuke tervishoiuteenuse osutaja, kes hüvitab ka kõikide teenuseosutajate kulud.
Eestis põhineb hoolekandesüsteem ühisel vastutuskindlustusel, millega igal kodanikul on õigus saada ühesugust tervishoiuteenust.
Nagu paljudes Euroopa riikides, saab ka Eestis iga elanik valida oma perearsti. Perearsti juures saab kodanik kõik tavapärased tervisekontrollid ning perearsti kaudu saab saatekirjad järelravile ja operatsioonidele.
Eestis pole pikki kuudepikkuseid ravijärjekordi nagu Soomes. Arsti juurde saab nädala ja operatsioonile vähem kui kuu aja pärast. Panin arstile aja kirja nädal tagasi. Käisin seal selle nädala esmaspäeval, räägib Liisa kolmapäeval.
Rääkimata sellest, mis arstivisiit maksab – või ei maksa. Eestis ei ole tervisekeskuse tasusid ehk teisisõnu perearsti külastamine on tasuta. Eriarstiabi ja operatsioonide eest – olgu opereeritud süda või sõrm – tasub klient iga kord vaid viis eurot.
Patsient maksab haiglas viibimise eest 2,5 eurot päevas.
Ja ka kvaliteedi osas ei pea järeleandmisi tegema. Eestisse kolinud soomlased leiavad, et tervishoid on heal tasemel ja kvaliteet ei jää alla Soome omale.
Tervishoid on siin uskumatult hea. See on ladus, asjatundlik ja professionaalne ning kui mitte tasuta, siis vähemalt peaaegu, kiidab Haapsalus elav 68-aastane soomlanna Heli.
Eesti läänerannikul, pooleteisetunnise autosõidu kaugusel asuv Haapsalu on väike ja idülliline linn, mille mereline atmosfäär meeldis juba Vene keisritele ja kultuuriinimestele.
17 aastat tagasi armusid ka Soomes Hollos elanud Heli ja tema abikaasa puhkuse ajal Haapsalu atmosfääri. Paar ostis kohe linna suvemaja.
Nüüd on sama maja olnud viis aastat soomlaste alaliseks koduks. Umbes 13 000 elanikuga Haapsalus on lähedal kõik teenused, mida Heli vajab: kauplused, kõrgetasemeline ujula ja spaa, paar jõusaali ja muuhulgas kino.
Haapsalu on nii tore koht. Ilus ja idülliline linn mererannaga. Kõik vajalikud teenused on lähedal, märgib Heli.
Eesti on väike riik, kus vahemaad on lühikesed. Autoga saab riigi ühest otsast teise sõita vaid umbes kolme tunniga. Kui tahetakse omada sõiduvahendit, on seegi oluliselt odavam kui Soomes.
Esiteks puudub Eestis praegu automaks. Valitsus aga surub peale automaksu kehtestamist Eestis ja uudiste kohaselt võiks see jõustuda 2024. aasta suvel.
Enne seda saab Eestis sõiduki kuni poole odavamalt. Kui ostad Soomest 100 000 eurot maksva auto, siis siin maksad selle eest 56 000, võrdleb Tallinnas elav Liisa.
Sõidukulud on nagunii väiksemad. Kütus on 30–40 senti odavam ja eraldi diislimaksu pole. Auto liikluskindlustus maksab tavaliselt 140–250 eurot, kasko 400 ringis. Vanemal autol muidugi vähem, arvutab Liisa.
Heli hinnangul on Eestis sõidukikindlustuse maksed laias laastus poole väiksemad. Näiteks mu mees maksab oma mootorratta kindlustuse eest ainult 100 eurot aastas, märgib ta.
Autot omab ka Edela-Eestis Pärnus elav 68-aastane Ritva, kes tunnistab, et sõidab taksoga „igale poole”. Kui ta sõidab taksoga paar kilomeetrit Pärnu kesklinna, tuleb reisikulu kokku 5–6 eurot.
Ritva hoiatab aga taksoreisijaid nn mustade taksode eest, mis on viimastel aastatel ilmunud nii Eestisse kui ka Helsingisse. Eestis on probleem selles, et siin on šokeerivalt palju „musta majandust”, lisab ta.
Esimest korda saabus Ritva Pärnusse 2000ndate aastate alguses koos abikaasaga „stressipuhkusele”. Kuigi märtsitaevast sadas lörtsi, ei rikkunud see Soome paari tuju Eesti väikelinnas.
Juba esimesel visiidil külastas paar kahte müügis olevat korterit. Üks neist oli maja, kus Ritva praegu jahedal varakevadõhtul puid kaminasse lisab. Ka Eestis on elektri hind viimase aasta jooksul tõusma hakanud. Püüan elektrit säästa, muigab Ritva.
Ritva on suur kultuuritarbija, kellele särtsakas kunstilinn Pärnu pakub muu hulgas teatrit ja muusikat. Igal teisel reedel korraldatavaid jazzkontserte on ta külastanud kümnendi jooksul peaaegu iga kord. Sissepääs kontserdile on viis eurot.
Ka kohalikul soome kogukonnal on kombeks korra nädalas mõnes Pärnu restoranis lõunal käia. Päevane portsjon tuleb parimal juhul kuni kolm korda odavam kui Soomes. Päevaportsjonid maksavad 4,5–7 eurot, tegemist on täistoiduga. Supp on veel odavam.
Kui taksosõit ei meeldi, siis Eestis on sellele vastukaaluks ühistransport, mis on Ritvale ja teistele riigis elavatele pensionäridele täiesti tasuta.
Lisaks on ühistransport Tallinna piirkonnas juba kümme aastat kõigile pealinlastele tasuta. Tallinnasse kolivate soomlaste jaoks on bussides ja trammides sõitmine tasuta, kui nad end linna sisse kirjutavad.
Tasuta sõiduks on vaja ID-kaarti. Tegelikult on Eestis juhiloa suurune ID-kaart ühiskonnas kõigi tehingute võti.
Eestis on digitaliseerimine paljuski Soomest ees. Tehniline areng kulmineerub tillukese isikutunnistusega, mida iga eestlane omab.
Ühe ja sama kaardiga tuvastatakse isikut kõigis ametlikes asjaajamistes, kinnitatakse lepingud ja tellimused ning broneeritakse arstiajad. Samuti võimaldab see elektroonilist hääletamist ja töötab isegi kliendikaardi ja raamatukogukaardina. ID-kaart on siin nagu piibel, kirjeldab soomlanna Heli naeratades.
ID-kaardiga kinnitab Eesti elanik ka üürilepinguid ja eluasemetehinguid. Ka eluaseme osas erineb Eesti oma põhjanaabrist mitmeti.
Kui Soomes kuulub elanik korteri-aktsiaseltsi, siis Eestis kuulud sa korteriühistusse. Soomes on korteri kasutusõigus, Eestis kuulub tehnika ja kõik muu korteriga seonduv teile. Soomes ei ole radiaatorid ja konditsioneerid elaniku omand, siin on, täpsustab Liisa.
Üürikrunte Eestis ei ole, kuid igale elanikule kuulub krundil oma korteriosa. Eluaseme eest ei maksta ka kinnisvaramaksu.
Ainuüksi registreerimistasu eest maksad aastas 20–60 eurot, olenevalt korteri suurusest, mainib Liisa.
Ja mis puudutab muud maksustamist, siis Eestis on sissetulekutelt ühesugune maks. Eestis on maksumäär 20 protsenti, teenite sada või miljoni, ütleb Liisa.
Aga kuidas on Eestis lood eluaseme enda hinnaga?
Koroonaviiruse pandeemia ja sõda Ukrainas on Eesti eluasemeturu raputanud nagu Soomegi oma.
Eesti majandus ja elatustase on viimastel aastatel tohutult kasvanud, nagu ka üüri- ja eluasemete hinnad selle kõrval. Suurim kasv oli 2022. aastal, mil korterite turuhinnad tõusid plahvatuslikult üle 20 protsendi. Pikaajaline tõusutrend lõppes sama aasta augustis, kui korterite hinnad hakkasid langema.
Seni oli see müüjate turg. Küsida võis kõike, keegi ei küsinud allahindlusi, ütleb soomlanna Tiiu, kes on töötanud Tallinnas kinnisvaramaaklerina 17 aastat. Oma karjääri jooksul on ta näinud Eesti majanduskasvu aastaid, mis kajastusid Tallinna tänavapildis külluslike ja peente uusarendustena.
Tiiu sõidab mööda teed, mille ääres asuvad pealinna väärtuslikumad kinnistud. Kinnisvaramaaklerite seas nimetatakse seda piirkonda „kuldseks miiliks”. Siin võivad korterite hinnad ulatuda 6000–9000 euroni ruutmeetri kohta. Elamurajoonidest kalleim on osaliselt mere äärde ehitatud Kalarand. 21. sajandi alguses asus samas kohas veel endine tööstusala. Toona sai seal käia vaid kummikutega, naerab Tiiu.
Sadama lääneküljele ehitatud Kalarannas on ka palju Soome väikeinvestorite kortereid, millest kahte on Tiiu nõus näitama.
Esimene neist on 2019. aastal valminud kahetoaline merevaatega korter. 46-ruutmeetrise korteri saaks 230 000 euroga.
Teine on 33-ruutmeetrine ühetoaline stuudiokorter. Merest veidi eemal asuva neli aastat vana korteri saab 187 000 euroga.
Eestis on kinnisvara hinnad jagunenud nagu Soomes: ühes klassis on pealinna Tallinna, teises aga ülejäänud Eesti hinnad. Ülejäänud Eestis on hinnatase tunduvalt madalam kui Tallinnas, mainib Tiiu.
Tiiu sõnul on Tallinna piirkonna korteritehingute keskmised hinnad praegu vanematel kahetoalistel korteritel 2400 euro ringis ja uutel kahetoalistel korteritel 3200 eurot ruutmeetri kohta.
Aga mida Tallinna kesklinnast edasi, seda odavamalt saad uue kodu. Tallinnast 50–100 kilomeetri kaugusel saab korraliku maja tublisti alla 100 000 euroga, hindab Liisa.
Haapsalu südalinnas elav Heli arvestab, et viimase paari aastaga on korterite hinnad isegi kahekordistunud. Nüüd ilmselt alla tuhande ruutmeetri eest korterit ei saa. Ja kui üürida kahetoaline korter, siis ilmselt 300–350 eurot kuus, hindab soomlane.
Kinnisvara osas leiavad soomlased Soomega võrreldes Eesti suurima miinuse. Kuigi Eestis on eluase odavam, ei vasta selle kvaliteet Soome tasemele.
Eestlased teevad tõesti ilusat viimistlust ja on osavad müüjad, aga kui vigu leitakse, siis kasutatakse „krohvitehnikat”, kirjeldab Liisa. Tema sõnul püüavad Eesti kinnisvarahaldurid ja hooldusfirmad korterist leitud defekte sageli pisendada. Või kaitstakse ennast, öeldes, et „arhitekt tellis” või „meid ei puuduta eeskirjad”.
Liisa toob näiteks oma uue kortermaja lifti, mis on algusest peale rikkis. Lift läheb katki kaks korda kuus. Ehitaja on seda meelt, et viga pole. Või kui vesi sisenes alla merepinna ehitatud garaaži, teatas ehitaja, et nad ei vastuta merevee eest.
Heli annab paar olulist praktilist juhist neile, kes otsivad Eestist korterit. Üle tuleks vaadata korteri kelder ja torustik. Siin ei pruugi maja ümber drenaaži olla.
Loe lisaks:Maire Aunaste lahkub Eestist, kuni 40. eluaastani on kõik okei, pärast seda algab allakäik
Eestisse kolides võib olla kindlam enne rentida. See annab aega tutvuda kohalike korterite ja elamistavadega.
Tiiu sõnul saab Tallinna kesklinnas heas korras ja möbleeritud üürikorteri 20 euro ringis ruutmeetri eest. Eestis sisaldavad eluaseme üürimise kulud ka kommunaalkulusid.
Samuti ei tasu soomlasel üksinda korterit ostma minna. Hea on võtta kaasa näiteks kohalik kinnisvaraprofessionaal, kes tunneb piirkondade eripära, hinnatrende ja riske.
Tiiu klientideks on ka palju soomlasi. Paljud otsivad korterit sadama lähedal, kust laevareis üle mere võtab aega vaid paar tundi. Sealt saab minna Soome kasvõi rulaatoriga, ütles üks vanem proua korterit ostes, naerab Tiiu.
Mugav transpordiühendus kahe riigi vahel on vajalik ka juhul, kui Eestis pole just neid hõrgutisi, mida soomlased ihkavad.
Korralikku grillvorsti ja salmiaaki siit ei saa. Iga kord, kui Soomet külastan, ostan paar pakki grillvorste, muigab Liisa.
Heli aga räägib, et Soomes käies toob ta alati kaasa sisko- ja rüünivorsti (esimene on sardelli meenutav keeduvorst, teine tangudega tume verivorsti meenutav vorst), maksakastet ja Oltermanni juustu.
Teine asi, mida Heli Soomest taga igatseb, on kõik lugematud järved ja looduse mitmekesisus. Eesti, mis oma pinnavormide poolest meenutab Hollandit, ei vasta sellele. Vastutuul on ainuke tõus Eestis, naerab Heli.
Kahekümne aasta jooksul elas Ritva tükk aega nii, et iga kord Soome naastes oli tunne, et tuleb koju. Nüüd ei vahetaks ta Pärnut enam millegi vastu. Siin on tõesti hea elada. Ma ei lahku siit, see on minu kodu, märgib ta.
allikas: eestinen.fi
