Eestis avastati 2024. aastal kokku 1195 võltsitud europangatähte, mida on 931 rohkem kui aasta varem. Arvu poolest avastati europangatähtede võltsinguid Eestis mullusest rohkem vaid 2018. aastal (1407 tk). Keskmiselt avastatakse meil aastas 250–500 võltsingut ja euroalal tervikuna on Eesti endiselt üks väikseima avastatud võltsingute arvuga riik.
Varasemate aastatega võrreldes suuremat avastatud võltsingute arvu mõjutas juhtum, kus Eesti elaniku juurest konfiskeeriti suurem kogus võltsitud pangatähti. Selle juhtumiga seotud konfiskeeritud pangatähtede arv moodustas kolmandiku kõigist 2024. aastal avastatud võltsingutest.
Kõige rohkem avastati möödunud aastal Eestis võltsitud 20euroseid pangatähti, kokku 477 kupüüri ehk ligi 40% kõikidest Eestis avastatud võltsingutest. 50euroste pangatähtede võltsinguid registreeriti 295 ja 100euroste pangatähtede võltsinguid 202.
34% avastatud võltsingutest olid muudetud kujutisega võltsingud (copy, prop copy, movie money jms). Ka Euroopas avastatud võltsingutest moodustavad üle poole just muudetud kujutisega võltsingud. Enamik Eestis avastatud võltsinguid ei ole keerukad ja päris raha on püütud imiteerida väga lihtsate võtetega. Seetõttu tuletame meelde, et igaüks meist saab võltsinguid hõlpsasti tuvastada – tihti piisab vaid tähelepanelikust vaatlusest. Peale vaatamise saab rahatähe ehtsust kontrollida katsumise ja kallutamisega. Kui kahtlus püsib, tasub rahatähte võrrelda ehtsa pangatähega.
Pangatähtede turvaelemente ja nende kontrollimise viise on kirjeldatud Euroopa Keskpanga veebilehel.
Võltsingukahtlusega pangatähe või mündiga tuleb pöörduda politseisse, kes saadab kahtlase raha ekspertiisi.
Täpsem statistika Eesti kohta on olemas Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kodulehel.
