Alates 2025. aasta detsembrist alustatakse Eesti ja Soome rahvastikuregistrite vahel automaatset elukohaandmete vahetust, mis lõpetab topeltelukohtade võimaluse. See tähendab, et tulevikus saab igal inimesel olla ainult üks ametlik alaline elukoht, kas Eestis või Soomes. Praegu on selliseid inimesi, kelle elukoht on kirjas mõlemas riigis, ligikaudu 12 000.
Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas selgitas, et detsembrist muutub andmevahetus kahe riigi vahel automaatseks, et vältida olukordi, kus sama inimene on registreeritud kahe riigi elanikuna.
„Kui inimene on praegu registreeritud nii Eesti kui Soome elanikuks, siis edaspidi jääb ta selle riigi elanikuks, millega tal on tugevam side,“ ütles Pungas.
Tema sõnul võrreldakse pärast andmevahetuse käivitumist kahe erineva aadressiga inimeste andmeid ning vajadusel võetakse nendega ühendust, et välja selgitada, kummas riigis nad tegelikult elavad.
„Kui inimese eelistust ei õnnestu kindlaks teha, jääb ta automaatselt selle riigi elanikuks, kus tema alalist elukohta viimati muudeti,“ täpsustas Pungas. „See on eriti oluline neile, kes saavad riiklikke või kohalikke toetusi, mis sõltuvad elukohaandmetest.“
Eesti ja Soome sõlmisid rahvastikuregistrite andmevahetuse uuendatud lepingu juba 2022. aasta 21. septembril ning see jõustus 2024. aasta 1. mail.
Lepingu esimeses etapis alustati 2025. aasta aprillis surmaandmete vahetamist kahe riigi vahel, nüüd lisandub sellele elukohaandmete automaatne vahetus. Tulevikus on plaanis andmevahetusse kaasata ka perekonnasündmuste andmed.
Kõige mugavam viis oma elukohaandmete ülevaatamiseks ja korrastamiseks on e-rahvastikuregistris aadressil www.rahvastikuregister.ee. Seal saab kontrollida ja vajadusel uuendada ka muid enda andmeid, mis on registrisse kantud.
