Oktoober tõi Eesti toidupoodidesse märkimisväärse hinnatõusu, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Konjunktuuriinstituudi andmed näitavad, et enamik lihatooteid, piimatooteid ja köögivilju olid oktoobris kallimad kui aasta eest, kusjuures suurimad hinnatõusud puudutasid broilerit, veiseliha, õunu ja kohalikke kurke.
Lihatoodetest kallinesid enim kodumaine broiler ja veiseliha. Kohaliku broileri kilohind tõusis aastaga 24 protsenti, ulatudes 5,16 euroni, samal ajal kui importbroiler kallines 21 protsenti ja maksis 4,69 eurot kilo eest. Kondita veiseliha kallines 19 protsenti, jõudes 20,90 euroni. Seakarbonaadi hind tõusis 13 protsenti, samas kui koduse hakkliha hind kerkis samuti 13 protsenti 8,92 euroni. Ainukesteks eranditeks lihaletis olid sea ribiliha ja suitsukarbonaad, mille hinnad jäid mullusega võrreldes veidi madalamaks.
Kalatoodete hinnad liikusid samuti ülespoole, kuid veidi tagasihoidlikumalt. Jahutatud lõhe maksis 11,17 eurot kilo eest, mis on seitse protsenti rohkem kui aasta varem. Lõhefilee hind kerkis vaid ühe protsendi võrra. Samas turgudel langes jahutatud lõhe hind 13 protsenti ja forelli hind samuti 13 protsenti, mis näitab, et poe- ja turuhinnad erinesid märgatavalt.
Piimatoodete seas ei langenud aastaga mitte ühegi toote hind. 2,5-protsendilise rasvasisaldusega piima liitrihind tõusis 11 protsenti, ulatudes 72 sendini. Hapukoor oli tõeline hinnarekordi püstitaja: selle hind kerkis 24 protsenti, jõudes 4,90 euroni. Ka kohvikoor ja või kallinesid vastavalt 16 ja 11 protsenti. Ainsaks samal hinnatasemel püsinud tooteks oli keefir, mille liiter maksis endiselt 82 senti.
Munade hinnamuutused olid erinevad sõltuvalt suurusest ja päritolust. Kohalikud M-suuruses munad odavnesid kuue protsendi võrra, makstes nüüd 2,42 eurot karbi eest, samas kui L-suuruses munad kallinesid kaks protsenti. Importmunade hinnad tõusid oluliselt kiiremini – L-suuruses munad 11 protsenti ja M-suuruses munad seitse protsenti.
Köögiviljade sektoris olid hinnakõikumised kõige suuremad. Kohaliku lühikese kurgi kilohind tõusis aasta jooksul lausa 84 protsenti, ulatudes 5,36 euroni, samas kui pika kurgi hind langes kümnendiku võrra. Importkurgid odavnesid veelgi enam – keskmiselt 23 protsenti. Kohalik tomat kallines 22 protsenti 5,93 euroni, kuid importtomati hind jäi peaaegu samale tasemele. Mugulsibula hind tõusis viiendiku võrra, samas kui kartul ja kapsas püsisid stabiilsemad – kartuli hind tõusis vaid sendi võrra, kapsas odavnes kuus protsenti.
Puuviljadest tegi suurima tõusu läbi Eesti õun, mille hind kerkis kehva saagiaasta tõttu 56 protsenti, ulatudes 4,77 euroni kilo eest. Samal ajal importõun maksis vaid kolm senti rohkem kui aasta varem, jäädes 2,43 euro tasemele.
Teraviljatoodete hinnad püsisid üldiselt stabiilsed. Sai kallines neli protsenti, makstes nüüd 2,93 eurot, leib odavnes kergelt protsendi võrra. Nisujahu ja kaerahelbed muutusid vaid ühe sendi võrra odavamaks, kuid suurim hinnalangus toimus suhkru puhul, mille hind kukkus 21 protsenti, 1,20 eurolt 95 sendile kilo eest.
Kokkuvõttes võib öelda, et kuigi mõne üksiku toote hinnad – nagu suhkur, keefir ja osa juurvilju – jäid stabiilsemaks või isegi langesid, on üldine hinnatrend selge: enamik igapäevaseid toidukaupu on aastaga oluliselt kallinenud. Eriliselt torkab silma kohalike toodete kallinemine, mis peegeldab nii tootmiskulude kasvu kui ka kehva saagiaastat.
Loe teisi uudiseid SIIT
