Kliimaministeerium toetab Ukraina energiafondi (Ukraine Energy Support Fund) kahe miljoni euroga, et aidata kaasa Ukraina energiataristu taastamisele ja varustuskindluse tagamisele.
Alates 2022. aastast on Venemaa korraldanud enam kui tuhat sihipärast rünnakut Ukraina energiataristu halvamiseks, hävitades elektrijaamu, alajaamu ja gaasirajatisi. Ukraina elektritootmisvõimsus on langenud ligikaudu kahe kolmandiku võrra ning eelseisva talve tiputarbimise katmine ilma rahvusvahelise abita ei ole võimalik. Energiapuudus mõjutab otseselt ka veevarustuse, kanalisatsiooni ja muude elutähtsate teenuste toimimist.
Ukraina energiasüsteem on Venemaa sihipäraste rünnakute tõttu erakordselt raskes olukorras. Energiataristu toetamine on Ukraina ühiskonnale äärmiselt oluline ja seotud otseselt riigi vastupanuvõime ning inimeste igapäevase toimetulekuga.
“Eesti toetus Ukrainale on järjepidev ja pikaajaline. Energeetika ei ole Ukrainas täna pelgalt majandusharu, vaid ellujäämise küsimus. Iga taastatud alajaam ja iga töötav generaator tähendab sooja kodu, toimivat haiglat ja toimivat ühiskonda. Eesti toetus aitab Ukrainal tulla toime ka ees ootava talve võimalike raskustega,“ ütleb energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.
Toetus energiafondile aitab katta Ukraina energiaettevõtete kõige kiireloomulisemaid vajadusi, sealhulgas varuosade, generaatorite ja kütusetarnete hankimist ning avariiliste parandustööde tegemist. Fondi kaudu jõuab abi kiiresti konkreetsete projektideni ning toetus makstakse otse kaupade ja teenuste tarnijatele, tagades läbipaistva ja kontrollitud kasutuse.
Ukraina energiafond loodi Euroopa Komisjoni ja Ukraina energiaministeeriumi kokkuleppel, et neutraliseerida Venemaa kriitilise energiainfrastruktuuri vastu suunatud rünnakute mõju. Fond võimaldab valitsustel, rahvusvahelistel finantsasutustel ja rahvusvahelistel organisatsioonidel, aga ka ettevõtetest rahastajatel pakkuda rahalist tuge Ukraina energiasektori pingutustele kahjude kõrvaldamiseks ja toimimise jätkamiseks. Fondi haldab ELi Energiaühendus, mille üks liikmesriikidest on ka Eesti.
Eesti on varem fondi annetanud Välisministeeriumi vahenditest 620 000 eurot: 50 000 euroga 2023. aastal, 420 000 euroga 2024. aastal ning 150 000 euroga tänavu oktoobris. Ühtekokku on riigid fondi annetanud 1,44 miljardit eurot.
“Soovime Eestis olla eeskujuks ka riikidele, kes ei ole veel fondi panustanud, sest Ukraina energiataristu toetamine on meie kõigi ühine vastutus: küsimus on vabaduse ja demokraatia kaitsmises,“ sõnab minister.
Lisaks rahalisele abile on Eesti koostöös energiaettevõtetega saatnud Ukrainasse generaatoreid, trafosid ja muud kriitilist energiatehnikat ning töö võimalike edasiste annetuste ja koostöövormide leidmiseks jätkub.
