Eesti Taristuehituse Liidu juhatuse esimehe Sven Pertensi sõnul vähenevad riigi investeeringud meie teedesüsteemi pea poole võrra, kusjuures hindade tõusu tõttu on ligi viiekümne ehitusobjekti rajamine kahekümne miljoni euro suuruses summas juba edasi lükatud.
Pertens ütles, et viimase 30 aasta tempoga jätkates saavad Eesti kolm põhimaanteed neljarajaliseks alles saja aasta pärast. “Maailma Majandusfoorumi riikide konkurentsivõime edetabelis on Eesti taristu alles 45. kohal, kusjuures meie ees on nii Läti, Leedu kui ka näiteks Poola ja Ungari,” rääkis Pertens, toonitades, et Eesti teehoiu olukord on kriitiline.
“Alarahastatuse tõttu ei toimu korralisi teehoiualaseid tegevusi, mistõttu vananevad Eesti teedevõrk ja sillad kiiremini, kui meie arvutusmudelid seda näitavad,” selgitas ta, osundades, et kõige hullemat mõju avaldab see meie inimeste otsesele ohutusele ja Eesti majanduse konkurentsivõimele.
Riigikogus neljapäeval toimunud istungil tõstatas riigieelarve kontrolli erikomisjon olulise riikliku tähtsusega küsimuse „Riigiteede rahastamine on jõudnud tupikusse“, mille raames esinesid ettekannetega riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Tõnis Mölder, majandus- ja taristuminister Riina Sikkut ning MTÜ Eesti Taristuehituse Liidu juhatuse esimees Sven Pertens.
Erikomisjoni esimehe Tõnis Möldri sõnul pole liiklusohutus juba praegu piisavalt tagatud, kuid jätkuva alarahastatuse tingimustes ähvardavad olud veelgi halveneda. Niimoodi minnakse vastuollu Euroopa Liidu ees võetud kohustustega, mille alusel peab Eesti 2030-ndaks aastaks nõuetekohaselt välja ehitama üleeuroopalisse transpordivõrku ehk TEN-T põhivõrku kuuluvad maanteed.
“Eestis kuuluvad sellesse võrku Tallinna-Pärnu-Ikla ja Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee,” rääkis Mölder Riigikogu eriistungil. “Praeguseks vastab põhivõrgust Euroopa määruse nõuetele 30% Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteest ja 21% Tallinn-Pärnu-Ikla maanteest. Lisaks on transpordi ja liikuvuse arengukavas seatud eesmärk muuta aastaks 2030 tolmuvabaks kõik kruusateed, kus ööpäevas sõidab vähemalt 50 autot.”
Möldri sõnul soovitakse 2025. aastaks langetada ka liikluses hukkunud inimeste arvu. Seni on selle arvu vähendamine toimunud aga pea kaks korda aeglasemalt, kui liiklusohutuse programmis seatud eesmärkide täitmiseks vajalik oleks.
Sadade miljoniteni küündiv remondivõlg
Mölder toonitas, et meie teed vajavad üha suuremaid investeeringuid, ent selle asemel tõmbub rahastus aina koomale. “Euroopa ees seatud eesmärkide elluviimiseks peaksime 2050ndaks aastaks eraldama teede investeeringuteks keskmiselt 142-200 miljonit eurot aastas, kusjuures põhimaanteede arendamisele lisaks tuleb rahastada ka kruusateedele tolmuvaba katte ehitamist,” rääkis Mölder, osundades samas, et 2021.–2030. aasta teehoiukava on Transpordiameti kinnitusel vastuolus 2023.–2026. aasta riigi eelarvestrateegiaga. See tähendab, et Vabariigi Valitsus peab lähiajal kinnitama uue teehoiukava vähendatud mahus ja rahastusega, vastamaks niimoodi planeeritud eelarvele.
Nii et kui 2022. aastal on teede säilitamiseks eraldatava rahastuse maht veel 141,8 miljonit eurot, siis aastaks 2025 langeb see Möldri sõnul 80,9 miljoni euroni.“Transpordiamet on sunnitud piiratud rahastuse tingimustes teadlikult tegemata jätma ka osa rekonstrueerimistöid või eelistama odavamaid lahendusi, kusjuures need lühikesed, väga kehvas seisukorras lõigud, mida hetkel pole remonditud, vajavad järjest suuremaid investeeringuid, sest nende seisukord halveneb iga aastaga.”
Möldri sõnul kajastab teede seisukorda ka remondivõlg ehk investeering, mida riik peaks tegema, et viia nõuetele mittevastavad teelõigud heasse seisundisse. “Teede Tehnokeskus hindas 2019. aastal remondivõla suuruseks 689 miljonit eurot, mis Eesti Taristuehituse Liidu hinnangul kasvab teehoiu ebapiisava rahastatuse tagajärjel veelgi,” selgitas ta, viidates Transpordiameti tõdemusele, et 2025. aastal on teedel juba tõenäoliselt sellised defektid, mille korda tegemiseks tuleks eraldada planeeritust veelgi rohkem raha.
“Samas on riiklikus eelarvestrateegias aastaks 2025 teehoidu ehk teede säilitamiseks ja arendamiseks ette nähtud vaid veidi üle 125 miljoni euro. Näitena võib tuua, et kruusateedele tolmuvaba katte ehitamiseks on järgnevatel aastatel planeeritud alla 5 miljoni euro, mille tõttu ei võimalda aastateks 2024–2025 kavandatud teehoiu rahastamise maht kruusateedele enam katteid ehitada.”
Lahendus: kütuseaktsiis teedesse
Mölder osutas, et Riigikontrolli hinnangul puudub meil pikaajaline realistlik rahastamisvõimalus nii riigiteede arendamiseks kui ka säilitamiseks, ent käib samas välja ka potentsiaalse lahenduse. “Üks võimalus on tulla tagasi niinimetatud vana süsteemi juurde, kus kütuseaktsiisi laekumine riigieelarvesse ja selle kasutamine oleksid otseselt seotud riigiteedele minevate kulutuste katmisega,” rääkis Mölder. “Aktsiisid moodustavad riigieelarve tuludest kokku circa 15% ning kütuseaktsiisi sellest omakorda umbes poole. Suvise majandusprognoosi järgi on käesoleval aastal planeeritud kütuseaktsiisi laekumine riigikassasse pisut alla poole miljardi euro, tulevaks aastaks nähakse aga ette ligi 510 miljonit eurot otsetulu.”
Mölder ütles, et 2023. aasta riigieelarve eelnõu kohaselt on maanteetranspordi taristu arendamise ja korrashoiu tarbeks planeeritud 46,1 miljonit eurot teehoiukava elluviimiseks investeeringute osas põhivõrgu teedesse, 121 miljonit eurot teedevõrgu korrashoiuks ja säilitamiseks ning 1,6 miljonit eurot kruusateedele mustkatte ehitamiseks, kõik kokku summas 168,7 miljonit eurot.
“See asjaolu näitab ilmekalt, et kütuseaktsiisi laekumine ja tehtavad teede investeeringud ei ole omavahel kooskõlas,” lausus ta.
Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut rääkis, et Euroopa Liidu struktuurivahenditest on tee-ehituseks keeruline raha saada, kuna ELi prioriteedid on rohepööre, raudtee ja laevandus. Minister toonitas, et ELi struktuurivahenditega ongi juba tehtud väga palju investeeringuid, näiteks ostetakse selle raha eest uusi ronge ja rahastatakse viienda parvlaeva ehitust. Arengute koha pealt osutas Sikkut ka Rail Balticuga seotud taristuehituse projektidele, mis liikuvat väga tempokalt edasi. „Kuna põhitrassi mahapanek on viibinud, siis ümbersõitute, pealesõitude, viaduktide ja ökoduktidega minnakse varasemalt plaanitust kiiremini edasi,” avas Sikkut hiidraudtee investeeringute tausta. Minister möönis, et Eestil on teedega seotud võlga hetkel nelja miljardi euro jagu ja avaldas lootust, et kõik erakonnad saavad valimistel võimaluse selgitada oma nägemust tee-ehitusele kindla tuleviku tagamiseks.
