Eesti tarbijahinnad näitasid aasta lõikes viieprotsendilist kasvu, järgi Statistikaameti jaanuari andmetest. Jaanuarikuu hinnatõus võrreldes detsembriga oli 1,3 protsenti, selgub esialgsetest andmetest. Statistikaamet kavatseb avaldada täielikud tarbijahinnaindeksi andmed 7. veebruaril.
Detsembrikuu andmed kinnitasid, et aastane hinnatõus oli 4,3 protsenti. Luminori peaökonomist Lenno Uusküla tõi esile, et arvestades ära sesoonsete kõikumiste mõju, nagu näiteks jaanuarikuiset allahindlused, oli kuine hinnakasv tegelikult 1,4 protsenti. “Jaanuaris täheldatud hinnatõusu ulatus on üllatav. Kuigi käibemaksu mõjul võiks teoreetiliselt oodata kuni 1,66-protsendilist hinnatõusu, ei rakendu see kõikidele kaupadele ja teenustele,” selgitas Uusküla. Ta lisas, et jaanuaris kaotati tasuta maakondlik ühistransport, mis mõjutas transpordikulude kasvu hinnaindeksis, ent selle üldine mõju peaks olema piiratud. Uusküla märkis, et paljud ettevõtted ei tõstnud oma hindu käibemaksumuudatuse tõttu jaanuaris, püüdes säilitada klientide lojaalsust.
“Olemasolevate andmete põhjal on keeruline täpselt määratleda hinnatõusu peamisi põhjuseid. Viimane märkimisväärne elukalliduse tõus ühe kuu jooksul leidis aset eelmise aasta aprillis, kui lõppesid energiatoetused, ning enne seda 2022. aasta suvel, kui energia ja muude toormete hinnad saavutasid rekordtasemed,” lisas Uusküla.
Detsembrini tõusid viimase kuue kuu jooksul Eestis ühtlustatud tarbijahinnad 0,6 protsenti, kuid jaanuarikuuga on hinnatõus ulatunud juba 2,4 protsendini.
Uusküla märkis, et kuigi üldine palgatõus on ületanud hinnatõusu, paraneb ostujõud järk-järgult. “Arvestades Eesti majanduse praegust nõrka seisu, madalat tarbimist, tootmist ja eksporti, peaks hindadel olema ruumi langeda,” rõhutas Uusküla.
