Euroopa Liidu rahandusministrid kiitsid Brüsselis heaks digiajastu käibemaksupaketi, Eesti algatusel on liikmesriikidel võimalik üks sealne osa – väikeettevõtjate täiendav maksustamine – jätta rakendamata.
„Digiaruandlus on Eesti vaates ainult loomulik, kuid väikeettevõtjate täiendava maksustamisega me nõusse ei jäänud. Tuleb tunnistada, et vastuolu tekib juba asjaolust, et käibemaksukohustusel on piir, kuid seda ei peaks lahendada üritama sel moel, et kohustusega ei kaasne sisendkäibemaksu maha arvamist ning et platvormi kasutavad ja mittekasutavad väikeettevõtjad erinevalt käibemaksustatud saaksid,“ ütles rahandusminister Jürgen Ligi.
Kolmest osast koosneva paketi puhul oli seni kokku leppimata platvormide vahendusel tegutsevate ja end käibemaksukohustuslaseks mitte registreerinud väikeettevõtjate täiendav maksustamine.
Eesti jaoks oli see algusest peale murekohaks, kuna sellega sooviti käibemaksuga maksustada esimesest eurost kõik reisijateveo-ja majutusteenused, mida mittekäibemaksukohustuslased platvormide – Airbnb, Booking, Bolt jms – vahendusel pakuvad. Käibemaksukohustus poleks aga tekkinud juhul, kui sama teenusepakkuja oleks sama teenust osutanud ilma platvormi vahenduseta. Eesti hinnangul oleks selline maksustamismudel käibemaksu neutraalsuse põhimõttega vastuolus.
Läbirääkimiste käigus jõuti kevadeks lahenduseni, mis võimaldas riikidel sellist maksustamismudelit mitte kasutada, kuid sellega kaasnesid teatud nõuded nii liikmesriikidele, platvormidele kui ka teenusepakkujatele. Need olid Eesti hinnangul liiga koormavad riikide jaoks, kes sellist korda kehtestada ei kavatse. Seetõttu Eesti kevadel pakutud tekstiga nõustuda ei saanud. Teisipäeval heaks kiidetud kokkulepe võimaldab jätkata väikeettevõtjatel oma senist tegevust nii, et sellega ei kaasne lisakulusid ega põhjendamatut bürokraatiat.
Digiajastu käibemaksupaketi ülejäänud kaks osa kiitsid liikmesriigid heaks juba kevadel: digiaruandluse ja ühes kohas käibemaksukohustuslasena registreerimise.
Digiaruandlus põhineb e-arvetel ja puudutab eelkõige piiriüleste tehingute aruandluse ühtlustamist Euroopa Liidus. See on plaanitud jõustada 2030. aasta 1. juulil. Piiriüleste tehingute andmed esitatakse maksuhalduritele tehingupõhiselt, mis võimaldab andmete ristkontrolli ja vähendab seeläbi maksudest kõrvalehoidumist. Aruandlusnõuete ühtlustamine vähendab piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate halduskoormust.
Samuti vähendavad piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate halduskoormust 2028. aasta 1. juulist jõustuvad muudatused, millega vähendatakse olukordi, mis toovad ettevõtjatele kaasa kohustuse end registreerida teistes liikmesriikides, kus tal tekib maksustatav käive. Selleks laiendatakse juba olemasolevat võimalust täita ka teistes liikmesriikides tekkiv käibemaksukohustus oma asukoha liikmesriigis, samuti pöördmaksustamise regulatsiooni.
